2-10-34264/15 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. juuli 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-34264 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi R. P. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas 465.58 eurot ning lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 291.44 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Ene Solovjev Kostjad R. P. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi R. P. vastu osaliselt. Välja mõista R. P. (P., isikukood) lepingutest nr 1155011 ja 1155006 tulenevalt põhivõlg summas 170 (ükssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 1 (nelikümmend neli) senti ja viivis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti, kokku 309 (kolmsada üheksa) eurot ja 34 (kolmkümmend neli) senti Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ nõue lepingu nr 1155009 alusel. Välja mõista R. P. viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (170.01 eurolt) alates nõude esitamisest 15.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni 0,15% (null koma viisteist protsenti) iga viivitatud päeva eest Julianus Inkasso OÜ kasuks Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile Tsiviilasi nr 2-10-34264 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud Hagi (tl 18-20, hagile eelnes maksekäsu kiirmenetlus) kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja R. P. 31.03.2008.a järelmaksulepingu nr 1155009, 03.02.2005.a järelmaksulepingu nr 1155011 ja 25.08.2008.a järelmaksulepingu nr 1155006 (tl 22-25), mille alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja kohustus saadud teenuste/kaupade eest tasuma väljastatud arvete alusel märgitud maksetähtpäevaks, kohustudes täitma ka lepingute lahutamatu lisana mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimusi (tl 27-38), mh kohustust tasuda tähtaegselt tasumata võlalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest (p. 7.9). Kostja ei suutnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita ning nõuded loovutati 28.12.2008.a hagejale OÜ-le Julianus Inkasso. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 291.44 eurot ja viivise summas 174.14 eurot, kokku 465.58 eurot (7284.74 kr) ning edasise viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,15% põhivõlalt päevas. Menetluskulud, s.o riigilõiv 63.91 eurot ja õigusabikulud 159.78 eurot palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas kohtule 07.12.2010.a kirjaliku vastuse (tl 55) ja täiendavalt hagejale adresseeritult praktiliselt sama sisuga 11.04.2011.a vastuse (kohtule laekunud 20.06.2011.a, tl 73-74), milledes tunnistab hagi osaliselt, s.o lepingu nr 1155009 osas summas põhivõlga 1360 kr (86.92 EUR) pluss viivised, mida soovib tasuda maksegraafiku alusel. Ülejäänud osas ta hagi ei tunnista ja väidab, et kõik mobiiltelefonide osamaksed on makstud Elisa Mobiilsideteenuste AS-ile. Kostja esitas kolme telefoni järelmaksu kohta väljavõtted internetipangast ja maksekorraldused (tl 56-59 pangakinnitusteta väljavõtted, tl 76-90 pangakinnitusega maksekorraldused ja väljavõtted). Hageja esitas kostja vastusele 09.02.2011.a oma arvamuse (tl 65-66), milles tegi omapoolse kompromissettepaneku, kuid teatas ühtlasi, et kompromissi mittesõlmimise korral jääb täies ulatuses hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Rohkem menetlusdokumente või seisukohti pooled esitanud ei ole. Kohus lahendab asja lihtmenetluse reeglite järgi kirjalikus menetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405, isiklikku ärakuulamist pooled taotlenud ei ole. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole täitnud Elisa Mobiilsideteenused AS-ga sõlmitud järelmaksulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, nõue on loovutatud 28.12.2008.a hagejale ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 2

(3)Tsiviilasi nr 2-10-34264 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt täita vastavalt lepingule ning see loetakse sama paragrahvi lõike 3 järgi kohaselt täidetuks juhul, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja on kohtule esitanud panga kinnitustega maksekorraldused osamaksete tasumise kohta, millest nähtub, et nõude loovutanud võlausaldajale Elisa Eesti ASle on tähtaegselt tasutud kõik lepingu nr 1155006 järgsed maksed (õiged viitenumbrid ja lepingujärgsed kontod, tasutud on

kuupäeval, lepingu kohaselt tuli seda teha
kuupäeval) ning et lepingu nr 1155009 järgi on tasutud maksed kuni jaanuarini 2009.a (k.a). Seega on viimatinimetatud lepingu kohane võlgnevus 1360 krooni (tasumata 8 viimast osamakset), mida kostja ka tunnistab. Lepingu nr 1155011 järgsete maksete tasumise kohta on kostja esitanud panga kinnituseta väljatrüki (tl 58), millest ilmneb, et maksed on küll tehtud igakuiselt õigeks kuupäevaks (18-ndaks), kuid need on tehtud hilinemisega ning viitenumber ei ole õige (lepingu kohaselt on viitenumber 110610130564852986, väljatrükil aga 110709290566896050). Eelneva põhjal leiab kohus järgmist: 1) hageja nõue lepingu nr 1155006 järgse võlgnevuse osas on põhjendamatu ja kostja esitatud tõenditega ümber lükatud. Asjaolu, et nõue oli loovutatud ja kostja seda tegelikult teadis (kostja viitab, et on kätte saanud hagile lisatud 23.02.2009.a teatise), ei oma kohtu arvates tähtsust, sest hageja ei eita kostja vastuses toodud väiteid, nagu oleks hageja nõustunud probleemi lahendusega seonduvalt asjaoluga, et kostja teatas hagejale maksete tasumisest eelmisele võlausaldajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 4 kohaselt loetakse eeldatakse faktiliste asjaolude omaksvõttu, kui neid selgesõnaliselt ei vaidlustata. Seega aktsepteeris hageja sellisel moel võla tasumist ehk tegelikult lepingu täitmist, sest ei hagis ega muus menetlusdokumendis ei ole esitatud väidet, et kõnealused lepingud oleks üles öeldud; 2) hageja nõue lepingu nr 1155009 järgi on põhjendatud kostja õigeksvõtuga 1360 krooni (86.92 eurot) suuruses summas, millele tuleb lisada lepingujärgsed viivised ehk hageja arvestatuna 585 krooni (37.39 eurot) kuni 15.07.2010.a ja sealt edasi lepingujärgses määras; 3) hageja nõue lepingu nr 1155001 järgi summas 1300 krooni (83.09 eurot) on põhjendatud, kuivõrd kostja esitatu ei kinnita lepingu kohast täitmist – hageja ei nõustu summade laekumisega, sest need ei ole tasutud õige viitenumbriga ja õigel ajal. Nimetatud summale lisandub lepingukohane viivis ehk hageja arvestatuna 1595 krooni (101.94 eurot) kuni 15.07.2010.a ja sealt edasi lepingujärgses määras. Viiviste vähendamist kostja taotlenud ei ole. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldati ca pooles summas ning et kostjal lasub kohustus nii hagi esitamiseni arvestatud kui jätkuvalt kasvava viivise (mille määr on ligemale 6 korda kõrgem seadusejärgsest viivisest) tasumiseks, on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Toomas Talviste Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.