Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK BIGBANK AS esitas 07.09.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxx Sxxxxx vastu võlgnevuse 14 333,98 krooni ja lisanduva viivise ning intressi nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15.11.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat
Hagimaterjalid on 20.10.2010.a kostjale isiklikult üle antud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 18.09.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0701706/15st. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg.1 sätestab: Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja on lepingu üldtingimuste p.6.1 näinud ette tarbijaga sõlmitud lepingu puhul viivise nõudmise seaduses sätestatud maksimaalses määras. Sellises olukorras võib kostjalt kui tarbijalt sissenõutav viivisesumma kujuneda teda kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks, mistõttu kohus piirab kostjalt sissenõutavat viivisesummat põhivõla summaga. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni ja dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 90 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 1500 krooni (tl.20-23). Hageja taotletud lepingulise esindaja kulu (õigusabikulu) on kohane ja proportsionaalne töömahuga selles asjas ja kohus määrab kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud hageja taotletud ulatuses
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.