kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist juhul, kui kostja on nende isa. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostja hagejate isa, sest registris on kanded ainult ema kohta. Ka ei ole kostjat hagejate isana näidatud hagile lisatud laste sünnitunnustustel Seega võib arvata, et kostja isadus hagejate suhtes on seaduses ettenähtud korras tuvastamata. Seoses asjaoluga, et hagile lisatud poolte kohtuvälisest kirjavahetusest on kostja isaduse õigeks võtnud ( oma 17.09.2010 vastuses elatise nõudele), märgib kohus järgmist. Vaatamata asjaolule, et kostja ilmselt oma isadust ei vaidlusta, ei tõenda see käesoleval hetkel iseenesest seda, et kostja on hagejate isa.
kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses ettenähtud korras. Seega tuleb elatise saamiseks kõigepealt vormistada isaduse omaksvõtt perekonnaseisuasutuses. Selle võimatuse korral saab isadust
lg 1 alusel tuvastada kohtus, kuid selleks tuleb hagejatel esitada ka
§-s 95 ettenähtud hagi, milles võib esitada ühtlasi ka elatise väljamõistmise nõude. Kuna käesoleval ajal ei ole hagejate põlvnemine kostjast seaduses ettenähtud korras tuvastatud ja hagejad pole sellist nõuet kohtule ka esitanud, pole hagiga ilmselgelt võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki s.o elatise väljamõistmist kostjalt. Kuna hagiga pole võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki, tuleb jätta hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.