Obsah (6)

§ 371§ 372§ 363§ 230§ 236§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2013, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-70041 Menetlustoiming Avalduse menetlusse võt

) nõuetele, avalduse puudused takistavad selle menetlusse võtmist ning puudused on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab täiesti uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude olulist täiendamist ja nõude täpsustamist. Hageja nõue ja asjaolud ei ole selged, märkimata on hagihind ning tasumata riigilõiv.

§ 371

lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vastavalt

§ 372

lg-le 4 kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumisel määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused.

1. K. E.i avaldusest ei selgu, kas hageja on esitanud oma nõude ka kriminaalmenetluse raames tsiviilhagina ning millises menetlusstaadiumis on kriminaalasi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrS) § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu, tähtajad selleks sätestab KrMS § 225 lõige 1 (s.o kriminaaltoimiku Lk 1 / 3 2-13-70041 tutvustamisest alates kümne päeva jooksul, kusjuures kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku taotluse alusel seda tähtaega pikendada). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi kriminaalmenetluses (erinevalt tsiviilkohtumenetluse korras esitatud kahju hüvitamise hagist) riigilõivuvaba.
2. Tsiviilkohtumenetluse korras esitatavas hagi vormistamise nõuded sätestab

§ 363

lg 1, mille p-de 1-3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samuti tuleb märkida, kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (

§ 363lg 1 p 4).

K. E.i hagi eelnimetatud nõuetele ei vasta. Hagiavalduses viidatakse nii kriminaalasjale kui üürilepingule ning esitatud puudulike asjaolude pinnalt ei ole selge, kas hageja soovib kahjuhüvitist nõuda üürilepingu rikkumise või õigusvastaselt süülise tegevusega kahju tekitamise alusel. Kumbki alus eeldab mõnevõrra erinevate faktiliste asjaolude esitamist ja tõendamist, võimalik on esitada nõuded ka alternatiivselt (sellisel juhul on soovitav hagis ära näidata nõuete järjekord).

1. K. E.i 10.10.2013 napisõnalisest avaldusest ei nähtu muu hulgas, millisel aadressil väidetav kahju põhjustanud sissetung toimus: hageja üksnes kirjeldab, et E. T. koos kaaslastega tungis tema üürikorterisse, selle aadressi ei näidata. Samuti hageja ei põhjenda, miks hagejale tekkinud kahju eest peaks vastutama ainult E. T.. Hagis viidatakse e-kinnistusraamatu väljavõttele selle kohta, et E. T. on x asuva korteri omanik, kuid ei märgita, millist asjaolu see tõendama peaks, hagis ei tugineta sellele, et E. T. oli üürikorteri omanik. Hagiavaldusest ei nähtu samuti, mis asjaoludel kostja hageja valduses olnud korterisse sisenes, mil viisil see põhjustas hageja ja tema laste elukoha kaotuse ning kuhu ja millal hageja seejärel kolis.
2. Hagiavaldusest ei nähtu, kas ja kus hageja sissetungi ajal töötas. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagiavalduses on hageja elukohaks praegu x. Eeldusel, et vaidlusalune üürikorter asus aadressil x (miks muidu hageja selle korteri kuuluvust kostjale esile tõstab), ei ole ilmselt põhjendatud väited kolimisega seoses tööl käimise võimaluse kaotamise kohta. Lisaks näitab hageja kostja elukohana sama x korteri aadressi, seega vajab täiendavat selgitamist ka väide, et kostja on korterisse sisse tunginud. Hagi uuesti esitamisel tuleb hagejal kaaluda sellel alusel kahjunõude esitamise põhjendatust.

§ 371

lg 2 p 1 alusel kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hageja esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

1. K. E.i avaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit. Avalduses nimetatud eraldi failidena lisatud kinnistusraamatu väljavõtet ega üürilepingut kahel lehel kohtule esitatud ei ole, kohtu infosüsteemis on ainult hageja digitaalselt allkirjastatud hagiavaldus ühel lehel. Hagiavalduse punktis 4.
2. nimetatu kannatanu ülekuulamise protokolli uurijalt kätte nõutavusest ei selgu, kas hageja taotleb kohtult selles osas tõendite kogumist.

§ 230

lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 236

lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa ise tõendite esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Sellisel juhul tuleb kohtule põhistada, miks hageja ise tõendit kätte ei saa (arvestades, et tegemist on hageja enda kriminaalmenetluses antud ütlustega). Lisaks kohus märgib, et hageja enda ütluste protokoll ei ole kohane tõend. Ütluste protokolli saaks kohus hinnata dokumentaalse tõendina, kuid hagejal on võimalik taotleda enda tsiviilasjas vande all ülekuulamist kohtu poolt vahetult. Kui hageja soovib kostja süü tõendamisel tugineda kriminaalasjas tuvastatule, saab tõendiks olla eelkõige kostja suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas. Sellist tõendit hagiavaldusele lisatud ei ole. Lk 2 / 3 2-13-70041 8. Tsiviilkohtumenetluses tuleb varalise kahju nõudelt maksta riigilõivu nagu muudelt rahalistelt nõuetelt. Vastavalt

§-is 124 sätestatule on avalduses näidatud kahju suuruse järgi antud asjas hagihind 5400 €, millelt nõutav riigilõivu täismäär oleks 425 €. Kui avaldust ei esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis riigilõivu soodusmäär 350 € ei kohaldu.

§ 147lg 1 kohaselt avaldaja tasub riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest selle oluliste vormiliste puuduste tõttu ning sellisel juhul on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tasumist, ei pea kohus vajalikuks enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist määrata hagejale tähtaega riigilõivu tasumiseks. Hagejal on võimalik hagi uuesti esitada elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasuda riigilõivu soodusmäära järgi. 9. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on hagejal õigus sama nõudega uuesti kohtu poole pöörduda, eelnevalt tuleb kõrvaldada käesolevas määruses viidatud puudused hagiavalduses. 10. Arvestades võimaliku kahjunõude õiguslikku keerukust, soovitab kohus hagejal kasutada hagiavalduse vormistamiseks kvalifitseeritud õigusabi teenust. Kohus selgitab, et kui hageja majanduslik olukord ei võimalda tal endal õigusabi eest tasuda, on võimalik riigi õigusabi seaduses sätestatud korras taotleda riigi õigusabi nii õigusdokumendi koostamiseks ja õigusalaseks nõustamiseks, kui ka esindamiseks tsiviilkohtumenetluses. Riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlejal esitada kohtule vormikohane riigi õigusabi taotlus (blanketid saadaval Pärnu Maakohtu kantseleis Kuninga tn 22, samuti elektrooniliselt Interneti aadressil http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/oigusabi). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Lk 3 / 3