2-12-38941/80
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-38941 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 16.september 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu T. P. hagi M. V. vastu 8656,80 € ja lisanduva viivise saamiseks seltsingulepingu lõppemisest tulenevate panuste hüvitamiseks või alternatiivselt käsundita asjaajamisest tekkinud kulutuste hüvitamiseks või alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamiseks Tsiviilasja hind 10 620,30 € (põhihagi hind 8656,80 €, liidetud viivisnõude hind 1963,50 €) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxx, Xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Suido Västra (e-post: suido@hot.ee);
Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, sideaadress registris xxxxx xx x, Xxxxxx xxxx ,xxxxxxxxx; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heldur Otti (e-post: heldur@jolab.ee) Kohtuistung 03.06.2015 Kohtuistungil osalesid T. P., S. Västra, M. V. ja adv Otti RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata T. P. 10.12.2014 esitatud täiendavad alternatiivsed nõuded mõista M. V.lt 8656 eurot ja 80 senti välja solidaarvõlgniku tagasinõudena VÕS § 69 lg 2 alusel või solidaarkohustuse täitnud võlgnikule kohustuse täitmisel tehtud kulutuste hüvitamisena VÕS § 69 lg 5 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK 27.09.2012 esitas T. P. Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. V. vastu seltsingulepingu alusel tehtud panuste hüvitamiseks summas 8656,80 €.
28.03.2013 T. P. esitas täiendava hagiavalduse kostjalt lisaks viivise väljamõistmiseks, mille kohus jättis puuduste tõttu käiguta. Hageja täiendas ja täpsustas viivisehagi 23.04.2013, 09.09.2013. Kohus 10.09.2013 kohtumäärusega võttis T. P. viivise nõudega hagiavalduse menetlusse selle ühiseks menetlemiseks T. P. hagiga seltsingupanuste hüvitamiseks.
22.05.2013 poolte taotluse alusel kohus tühistas asjas määratud eelistungi ja andis neile tähtaja kompromissi saavutamiseks. Poolte taotlusel kohus korduvalt pikendas kompromissi tähtaega kuni 27.09.2013.
25.11.2013 T. P. esitas hagiavalduse tervikteksti, täiendades hagiavaldust alternatiivse, alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamise nõudega. 06.12.2013 määrusega kohus jättis täiendatud nõuetega hagiavalduse tervikteksti käiguta.
31.12.2013 hageja esitas parandatud ja täiendatud hagiavalduse tervikteksti, milles taotles kostjalt 8650,80 € välja mõista esimese eelistusena seltsingupanuste hüvitamisena ning alternatiivselt käsundita asjaajamise kulude hüvitamiseks või viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete alusel.
22.10.2014 kohus võttis alternatiivsed nõuded menetlusse.
10.12.2014 T. P. esitas hagiavalduse täienduse, lisades täiendava alternatiivse nõude alusena poolte solidaarkohustusel põhinevad alused, kuid 29.01.2015 eelistungil hageja nendest alustest loobus ning kohus neid alternatiivseid nõudeid ei menetlenud, kuid kohus ei ole vormistanud selget menetluslikku otsustust esitatud nõuete menetlusse võtmata või läbi vaatamata jätmise kohta. Kuna kohus ei ole neid nõudeid menetlusse võtnud ja hageja on sisuliselt nõude tagasi võtnud, jätab kohus käesoleva otsusega need nõuded läbi vaatamata.
05.02.2015 hagiavalduse terviktekstis hageja selgitas täiendavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid.
03.06.2015 kohtuistungil kohus määras lahendi teatavakstegemise ajaks 22.juuni 2015.
22.06.2015, 15.07.2015 ja 14.08.2015 määrustega kohus korduvalt muutis lahendi teatavakstegemise aega.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 27.09.2012 esitas T. P. Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. V. vastu seltsingulepingu alusel tehtud panuste hüvitamiseks summas 8656,80 €. Hageja täiendas ja täpsustas nõudeid 2 28.03.2013 viivise nõudega, mida omakorda täpsustas ja täiendas 23.04.2013 ja 09.09.2013 avaldustega. 31.12.2013 ja 05.02.2015 hageja täiendas hagiavaldust alternatiivsete nõuetega.
05.02.2015 hagiavalduse lõpliku tervikteksti kohaselt poolte vahel oli vabaabielusuhe ajavahemikus xxxxa juulist kuni xxxx.a detsembrini. Ajavahemikus xxxx.a novembrist kuni xxxx.a aprillini tegi hageja kulutusi kostjale kuuluvale elamule Xxxxx x Xxxxxxs asuval kinnistul, tasudes elamu parendamiseks tööde eest, mille tellimine oli kostjaga eelnevalt kokku lepitud, kostjale esitatud arvete alusel kostja asemel.
Hageja oli kinnistu ainuomanik alates 04.04.xxxx.a kuni 05.08.xxxx.a ja võõrandas kinnistu kostjale 19.05.xxxx.a viimase ettepanekul eesmärgiga tagada kostja laenu Ühispangalt vastavalt 12.05.xxxx.a laenulepingule nr 600 0079170310.
Pooled elasid kinnistul alaliselt koos alates selle hageja poolt 04.04.xxxx.a soetamisest. Hageja ei osanud arvata, et mingil hetkel võivad abielusuhted kostjaga lõppeda sellega, et kostja ta ühisest kodust lahkuma sunnib, kuid samas ei saanud hageja seda ka välistada, mida kinnitab ka hagi esitamine kostja vastu. Hageja tahe elamule kulutuste tegemisel oli suunatud poolte ühise kodu parendamisele. Kooselu lõppemisel kostja hagejale tema poolt elamu parendamiseks tehtud panuste hüvitamisest keeldus.
Hageja tasus kostjale kuuluva Xxxxx x Xxxxxxs kinnistul asuva elamu parendamise eest kokku 8656,80 eurot / 135 449,55 EEK alljärgnevalt:
Kostja tellis xxxx.a Xxxxx x kinnistul alljärgnevad elamu ehitusremonttööd:
Kostja tellis xxxx.a Xxxxx x elamu välisfassaadi paigaldustööd, mille eest kostjale 05.12.xxxx.a esitatud Roomerk OÜ arve nr 7096 summas 29 621,55 EEK tasus hageja 10.12.xxxx.a oma kontolt SEB Pangas.
Kostja tellis xxxx.a Xxxxx x elamu vundamendi katmise fassaadiplaadiga puitkarkassil vastavalt Roomerk OÜ 17.03.xxxx.a kalkulatsioonile. Nimetatud tööde ja materjalide eest kostjale esitatud Roomerk OÜ 07.04.xxxx.a arve nr 8030 summas 36 240 EEK tasus hageja 10.04.xxxx.a oma kontolt SEB Pangas.
Hageja on kostja huvides tehtud kulutuste tõttu võlgades. Hageja suhtes toimub sundtäitmine.
Hageja nõuab kostjalt panuste hüvitamist kokku summas 8656,80 eurot VÕS §-de 580 , 581, 603 ja 607 (seltsinguleping ja selle lõppemise tagajärjed) alusel.
Pooled elasid kuni xxxx.a detsembrini ühise perena. Seega kohustusid hageja ja kostja tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, mis väljendus ühises pereelus kuni xxxx.a detsembrini, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Vaidlust ei ole selles, et hageja panusteks ühises pereelus olid rahalised kulutused ühise eluaseme, Xxxxx x Xxxxxxs kinnistul asuva elamu remondiks ja parendamiseks, mida tõendavad hagiavaldusele lisatud maksekorraldused rahaülekannete kohta.
Haginõude aluseks on asjaolu, et Xxxxx x Xxxxxxs asuva kinnistu remondiks ja parendamiseks hageja poolt tehtud rahaliste panuste tulemusel poolte seltsinguvara majanduslikus mõttes ühisvarana (VÕS § 589 lg) tekkis. Xxxxx x kinnistu on kostja ainuomandis ja seetõttu ei ole hagejal võimalik oma nõuet kostja vastu maksma panna, ilma et see on täitedokumendi alusel sundtäidetav.
Alternatiivselt taotleb hageja juhul, kui seltsingusuhe ei leia tõendamist, hagis nimetatud summa kostjalt välja mõista käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamisena või, viimase 3 alternatiivina, alusetu rikastumise sätete alusel.
Kostjale tema elamu renoveerimise eest esitatud arved tasus hageja. Saab järeldada, et kostja elamu renoveerimiseks kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega kohustatud. Hageja käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude tõendamisel ei oma kostja rikastumine ega selle ulatus tähtsust. Hageja tasus kostjale esitatud OÜ Roomerk arved, s.t hageja täitis käsundita asjaajajana (kolmanda isikuna) kostja kohustuse.
Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et hageja oli tema suhtes ebamoraalselt käitunud ja soovis tehtud maksetega hüvitada kostjale tekitatud ebameeldivused. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et hageja poolt OÜ Roomerk arvete tasumine oli kinge kostjale. Ainuüksi kostja maksed hagejale ajavahemikus xxxx.a novembrist kuni xxxx.a aprillini tõendavad, et kostja tasus hagejale võlga, mis hageja kinke kostjale välistab.
Hageja on andnud kostjale raha, sealhulgas laenuna, mida kostja ei ole hagejale tagastanud.
Hageja konto väljavõtte järgi on kostja teinud hagejale korduvalt makseid selgitusega „võlg“, mis tähendab, et:
Hageja on teinud kostjale kasulikke sooritusi ilma kostjalt samaväärset vastu sooritust saamata.
Kostja näiteks veel 05.11.xxxx.a maksis hagejale 130 eurot selgitusega „võlg“ ja puuduvad tõendid hageja soorituse kohta kostja kasuks tasuta. Hageja on kandnud kostjale 29.09.xxxx.a üle 70 000 krooni, mis on rohkem kui pool OÜ Roomerk arvete summast. Kostja nende arvete tasumisse ei panustanud, vaid kogu summa tasus hageja. Kostja maksed hagejale kuni 05.10.xxxx.a kinnitavad, et 1) kostja tunnistas võlga hagejale, mis tõendab kinkeväite alusetust,
Kirjalikus vormis võlakohustust selle kohta, millises summas millise tasumise tähtjaga võla tasumist kostja oma maksetes hagejale silmas peab, ei ole pooled fikseerinud.
Samuti hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele hagi aegumise kohta.
Hagi aegumistähtaeg 3 aastat arvates seltsingu lõppemisest hakkas kulgema xxxx.a detsembri lõpus, kui kostja käskis hagejal Xxxxx x elamust välja kolida.
Vastavalt TsÜS § 147 lg 2 muutus hageja kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu sissenõutavaks xxxx.a detsembris. Lähtudes sellest on 27.09.2012.a hagi esitatud aegumistähtaja jooksul kõigis nõuetes. xxxx.a detsembris sai hageja teada, et panustega Xxxxx x Xxxxxxs asuva elamu renoveerimisse ta soovitud eesmärki ei saavutanud. Kostjale kuuluvas elamus elamise õiguse oli hageja kaotanud. Vaidlust ei ole selles, et hagi on esitatud tähtaegselt käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõudes.
Viivise nõudega hagi 28.03.2013 esitamisel oli VÕS § 113 lg 1 põhinev (7% aastas) viivisesumma 1358,04 eurot (lähtudes viivisest ühe päeva eest 1,66 eurot (7% 8656,80-st on 605,98 : 365 päevaga = 1,66 eurot)) ja seisuga 03.03.2015.a on hageja viivisenõue 2539,96 eurot.
Hageja palub välja mõista M. V.´lt T. P. kasuks:
4
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning vastavalt hageja 03.06.2015 istungil esitatud menetluskulude nimekirjale ja selle 04.06.2015 täiendusele, välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks õigusabikulud 850 € (sisaldab käibemaksu 20%) ja riigilõiv 725 €, kokku 1575 €. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
KOSTJA VASTUS Kostja kirjalikes vastustes ja kohtuistungitel vaidles hagile ja selle täiendustele vastu. Kostja leiab, et esitatud nõuded on aegunud.
Hageja esmane nõue on oma sisult seltsingu panuste hüvitamise nõue, mille puhul tuleb väljakujunenud kohtupraktika järgi aegumistähtaega arvestada kooselu lõppemisest. Poolte kooselu lõppes aprillis xxxx.a, seega hakkas sellest ajast kulgema võimalike seltsingupanuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg. Sellest tulenevalt aegusid sellisel alusel esitatavad nõuded aprillis xxxx.a.
Aegunud on ka alternatiivsena esitatud nõuded. Alusetu rikastumise nõude aegumistähtaja algust arvestatakse ajast, millal hageja sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja on alternatiivsete nõuete osas 05.02.2015.a hagiavalduse terviktekstis põhjendanud, et kostja elamu renoveerimiseks kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega kohustatud. Sellest järelduvalt pidi hagejale juba arvete tasumise ajal olema teada, et tal on kostja vastu võimalik alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega on hageja nõuded aegunud vastavalt arvete tasumise ajale ajavahemikul november xxxx.a kuni aprill xxxx.a.
Ka hageja viivise nõue on aegunud.
Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue ei ole aegunud, ei ole kostja hinnangul alust hagi rahuldamiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole oma hagiavalduses esitanud selgelt ja üheselt mõistetavaid selgitusi selle kohta, millise poolte konkreetse ühise eesmärgi saavutamiseks olid pooled seltsingu sõlminud, millal see sõlmiti ning mis oli seltsingulepingu konkreetne ese (see saaks olla poolte jaoks vaid ühine). Selliseid asjaolusid ei nähtu ka 26.03.2015. a kohtuistungil uuritud tõenditest.
Kostja kinnitab, et poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud kokkulepet kinnistu ja/või sellel asuva elamu kasutamiseks ühegi seltsingu eesmärgil ja huvides. Ei ole võimalik tuvastada mitte ühtki sellist poolte ühist eesmärki, mis võiks olla mingikski eelduseks hageja poolt väidetava pooltevahelise seltsingulepingu olemasolu tõendamisele ja seltsingulepingu sätete kohaldamisele. Asjaolude pinnalt on nähtav, et puudus poolte tahe kasutada vara majanduslikus mõttes ühisvarana. Siinkohal on oluline hinnata poolte käitumist ja tahteavaldusi kõnesoleva kinnistu omandamisel. Esialgselt omandas kinnistu hageja enda ainuomandisse. 19.05.xxxx.a müüs hageja kinnistu kostjale, nii sai kostja kinnistu ainuomanikuks. Olnuks pooltel tahe luua kestvalt ühist varalist väärtust, kasutada vara majanduslikus mõttes ühisvarana, oleksid nad vormistanud kinnistu kaasomandisse. Et see nii ei toimunud, tõendab poolte kindlat tahet hoida varalised õigused ja kohustused lahus. Varaliste õiguste ja kohustuste lahushoidmise tahet näitab ka see, et hageja soetas endale 09.02.xxxx.a eraldi korteri Xxxxxxs, xxxx xx xx – xx. Pooled on oma käitumisaktidega selgelt väljendanud tahet varalised suhted eraldada ja lahus hoida.
Vastavad tahteavaldused on tehtud notariaalselt tõestatud vormis, mis tõendab, et pooled on tahteavaldused teinud pärast piisavat järelemõtlemisaega ning pärast igakülgsete selgituste saamist õiguslike võimaluste kohta. Seega on varaliste suhete reguleerimine just valitud kujul olnud hageja ja kostja teadlik valik.
5 Hageja on 05.02.2015.a hagiavalduse terviktekstis kinnitanud, et „kostja elamu renoveerimiseks kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega kohustatud“. See kinnitab seltsingulepingu puudumist poolte vahel. Maja remondi arvete tasumise ajal ei olnud hagejal kohustust arveid tasuda ulatuses, mis ületas kostja poolt hagejale sel eesmärgil antud summat. Tegemist oli hageja poolt kostjale vabatahtlikult tehtud kinkega, mida hageja kinnitas tunnistajate juuresolekul märtsis xxxx.a, kostja xx. sünnipäeval.
Kuigi OÜ Roomerk poolt esitatud arved tasus formaalselt hageja (arved on tasutud ülekannetega hageja pangakontolt), tasus kõnesolevate arvete eest osaliselt kostja. Hageja ei ole lükanud ümber asjaolu, et osaliselt sai hageja raha OÜ Roomerk arvete tasumiseks kostjalt. FIE-na tegutsemise tõttu oli kostjal sularaha, osaliselt sai kostja raha oma isa parimalt sõbralt. Hageja on 26.03.2015. a kohtuistungil muuhulgas öelnud, et Xxxxxxsse maja ostmiseks võttis pangast laenu hageja, aga kostja maksis pangalaenu. Seega on hageja ka ise kinnitanud, et hagejal oli sularaha ja kuigi formaalselt oli kohustuse kandjaks hageja, pärinesid laenu tagasimaksmise vahendid suures osas kostjalt. Selliselt toimisid poolte varalised suhted esialgu seoses pangalaenuga ning selliselt toimisid need ka ehitustööde rahastamisel.
Kostja väidab, et hageja on teinud xxxxx xx x remondiarvete osalise tasumisega kinke kostjale.
Hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt 8656,80 eurot välja käsundita asjaajamisel tehtud kulutustena VÕS § 1023 lg 1 alusel või VÕS § 1042 lg 1 alusel alusetu rikastumisega saaduna, on täielikult põhistamata, hageja ei ole esitanud ei selgitusi ega tõendeid, mis võiksid kinnitada selliste nõuete aluseks olevaid asjaolusid.
Lisaks on hageja 26.03.2015. a kohtuistungil vande all antud seletuses kinnitanud, et tal puudus summade tagasinõudmise kavatsus, mis tulenevalt VÕS § 1023 lg-st 3 välistab nõude esitamise sama paragrahvi lg 1 alusel. Hageja ei ole esitanud põhistusi ega tõendeid selle kohta, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, ega millises ulatuses on kostja alusetult rikastunud.
Kostja leiab, et ei ole mingeid seoseid seltsinguga ja sel alusel kantud kuludega, käsundita asjaajamisest tulenevate kulutustega ega mitte ka alusetu rikastumisena saaduga. Tegemist oli hageja kinkega kostjale. Hageja ei täitnud elamu parendamiseks tehtud ehitustööde eest esitatud arveid makstes kostja kohustust (VÕS § 1041 eeldus) ega teinud kostja elamule kulutusi õigusliku aluseta (VÕS § 1042 eeldus), vaid sooritas kinke kostja kasuks.
Ka hageja poolt asjas 09.09.2013.a. hagiavalduse vormis esitatud viivise nõue, tuginevalt tema poolt asjas 27.09.2019.a. kostja vastu esitatud kulutuste kui seltsingulepingust tulenevate rahaliste panuste hüvitamishagile (8 656,80 euro), ei ole kostja poolt toodud põhjendustel tõendatav ega sellisena tunnustatav.
Kui kohus peaks siiski mis tahes põhjendustel tunnustama mingiski ulatuses hageja nõudeid, sh viivise nõuet, siis palub kostja viivise nõuet vähendada kui põhjendamatult liigkasuvõtjalikku.
Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
03.06.2015 istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista menetluses kantud õigusabikulu 3480 € (sisaldab käibemaksu 580 €) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, uurinud põhjalikult poolte kirjalikke seisukohti, kuulanud pooled vande all ja tunnistajad kohtuistungitel üle, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
6 2.1. hageja ja kostja elasid vabaabielulises kooselus xxxx.aastast, pooled elasid koos algul kostjale kuuluvas korteris Xxxxxxs, 2.2. Poolte vande all antud seletustega ja kinnistu registriosa väljavõttega on tõendatud, et xxxx.a osteti maja Xxxxxxs, Xxxxx xx x kinnistul, milleks laenu võttis hageja, sest kostja FIE-na laenu ei saanud, kuid laenumakseid tasus kostja;
2.3. maja omanikuna kanti kinnistusraamatusse hageja T. P.
2.4. poolte kooselu ajal, 19.05.xxxx notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga T. P. müüs Xxxxxxs, Xxxxx x asuva kinnistu kostjale, M. V.le ning viimane kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse;
2.5. 19.05.xxxx kinnistu ostu-müügilepinguga samas lepingudokumendis sisalduva hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ja hüpoteegi muutmise lepingu kohaselt on T. P. poolt kinnistu ostmiseks AS-iga Eesti Ühispank 30.04.2001 sõlmitud laenuleping nr 600 007 207 0110 refinantseeritud M. V. ja AS-i Eesti Ühispank vahel 12.05.xxxx sõlmtiud laneulepinguga nr 600 007917 0310.
2.6. hageja tasus Xxxxxxs, Xxxxx x asuva, kostjale kuuluva elamu remondi eest M. V. nimele adresseeritud arvete alusel xxxx. – xxxx kokku 8656,80 € (135 449, 55 EEK) järgmiselt:
Kostja eitab seltsingukokkulepet, hageja tasus remonditööde eest kinkena kostjale; samuti ei ole täidetud nõude rahuldamise eeldused käsundita asjaajamise ega alusetu rikastumise sätete alusel, poolte kooselu lõppes xxxx.a aprillis ning nõuded on aegunud.
Eeltoodust tulenevalt eeldab seltsingulepingu olemasolu poolte kokkulepet saavutada ühine eesmärk ning ka kokkulepet selles osas, milliseid panuseid keegi seltsinglastest teeb. Selles tsiviilasjas esitatud tõenditega seltsingu olemasolu T. P. ja M. V. vahel tõendamist leidnud ei ole.
Seltsingulepingu olemasolu ei saa automaatselt järeldada poolte kooselust ega T. P. väidetest, et ta remontis Xxxxx x elamut nagu oma kodu. Poolte käitumisest enne remonttööde tegemist ja selle ajal ei nähtu poolte ühist tahet panustada ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks.
Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui poolte ühine eesmärk seoses Xxxxxxs, Xxxxx x asuva kinnistuga oleks olnud ühise kodu rajamine ja selle parendamine, nähtuks see ka kinnistuga 7 tehtud tehingutest. Ühise kodu rajamise eesmärgi välistab ka hageja ise 26.03.2015 kohtuistungil vande all antud ütlustes (III kd, lk 76 – 79). Nimelt hageja andis ütlusi, et ” … tuli võimalus Xxxxxxsse maja osta, kuid meil ei olnud selleks vahendeid. Kostja oli FIE ja tema pangast laenu ei saanud. Laenu pangast võtsin mina, aga kostja maksis pangalaenu. Mingi aja möödudes tahtis kostja maja oma nimele, siis vormistasime maja ja laenu kostja nimele. Kostja tahtis maja oma nimele ja mina olin sellega nõus, kuigi kostja ütles, et ”ma sind sisse ei kirjuta, äkki tahad pärast midagi saada”. Seega on kostja selgesõnaliselt andnud hagejale mõista, et kinnistuga seoses mingit ühist eesmärki pooltel olla ei saa. T. P. vande all ütlusi andes kirjeldas, et kostja sai tööd ja vahetas maja aknad ära, andis hagejale 3000 krooni maja siseuste ostmiseks. Kostja M. V. samal istungil vande all ütlusei andes (II kd, lk 79 – 81) kinnitas, et majaostu plaanis tema, kuid ost vormistati algul hageja nimel, sest kostja pangalaenu ei saanud. Kui hageja paari aasta pärast tahtis maja müüa, siis kostja müüs oma 3-toalise korteri Xxxxxxs, võttis ka uue laenu ja maksis hageja pangalaenu kinni ning ostis maja hageja käest ära. Eeltoodust järelduvalt pooltel kooselu algul ja kinnistu soetamise järel mingit seltsinguvara loomise eesmärki ega ühiselt panustamise kokkulepet ei olnud.
Hageja eitab kostjalt sularaha saamist, peale siseuste jaoks saadud 3000 krooni. Hageja maksis kõige eest, mis puudutas maja välisfassaadi – puitvoodri immutamine, värvimine. Hageja väidetel tellis ta ka välisvoodrilauad, kuid ei võtnud selle kohta kviitungit ega saa seda tõendada.
T. P. kinnitab, et maksis materjalide eest, sest elas majas koos kostjaga; tagasimaksmisest juttu ei olnud; kuna tal raha oli, siis lihtsalt tegi nii, ehitas seda nagu oma kodu ja lootis, et ka sureb seal.
Hageja toob hagiavalduses ise välja, et kooselu lõppedes sai talle selgeks, et remondiarvete tasumisega ta soovitud eesmärki ei saavutanud, sest oli kaotanud õiguse elamus elada. Nendest hageja ütlustest nähtub hageja enda ühepoolne eesmärk kulutuste tegemisel, hageja maksis materjalide eest omal algatusel, tasumaks elamu kasutamise õiguse eest, mitte kokkulepitud seltsingupanuse tegemiseks. Hageja ei ole põhistanud (vaatamata kostja vastavatele vastuväidetele ja kohtu korduvatele selgitustele), milles seisnes kostja majanduslik eesmärk väidetavas seltsingus, mil viisil ja milliseid kokkuleppeid on kostja hagejaga sõlminud selle eesmärgi saavutamiseks.
03.06.2015 kohtuistungil hageja esindaja antud selgitused (III kd, lk 122), et hageja arveid tasudes soovis kostjat soodustada ja pidas silmas, et kostjal ei tekiks võlgnevus ning et kostja on hageja sellise asjaajamise heaks kiitnud, on õigusteadmistega esindaja poolt õigussuhte soovitud alusel kvalifitseerimiseks asjaolude kunstlik konstrueerimine, mis ei lange kokku hageja enda vande all antud ütlustega ega tegelike faktiliste asjaoludega.
Hageja ise samal 03.06.2015 istungil (III kd, lk 122) kinnitas, et maksete tasumise ajal elasid nad kostjaga koos ning siis hageja ei mõelnud, et kostja peaks raha tagasi maksma, hageja tasus arved, sest pidas seda perekonna ühiseks kohustuseks. Roomerk OÜ arved on adressseeritud M.
V. nimele, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses soodustatu isikus, kui väitis end olevat täitnud perekonna kohustust. Asjaoludest nähtuvalt kooselu ajal olid hagejal ja kostjal eraldi rahalised vahendid. Hageja põhiline nõue tugineb hageja veendumusele, et nad tegutsesid kostjaga ühise kodu loomise nimel. Hagejal ei saanud samal ajal olla soovi tegutseda käsundita asjaajajana kostja soodustamiseks. Hagejal puudus faktiline vajadus käsundita asaajamisele asuda, sest hagejal puudus takistus enne asjaajamisele asumist (arvete tasumist) küsida selle kohta kostja arvamust. Hageja ei ole esile toonud, et tal oli takistatud arvete tasumist kostjaga kooskõlastada. Hageja 03.06.2015 istungil (III kd, lk 123) kinnitas, et kostja sai arvete tasumisest teada samal päeval. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja kõik arved tasunud enne tasumise tähtaja lõppemist, mistõttu ka hageja esindaja väidetud hageja soov vältida kostjal võlgnevuse tekkimist ei õigusta käsundita asaajamist.
Kohus leiab, et õigussuhte käsundita asjajamisena kvalifitseerimisel omavad tähtsust asjajajamisele asumisel olemas olnud faktilised asjaolud ja asjaajaja teadmine ning arusaamine sellel ajal. Arvete maksmine ei saa muutuda käsundita asjajamiseks mitmeid aastaid pärast arvete tasumist tekkivate asjaolude tõttu, nagu hageja esindaja on nõude aegumise kontekstis väitnud.
Nimelt hageja esindaja leiab, et käsundita asjaajamisel tehtud kulude hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei saanud hakata kulgema arvete tasumisest, sest siis ei olnud hagejal veel mingit alust arvate, et kostja nõuab tema Xxxxx x majast väljakolimist. Eeltoodud põhjendustel kohus asub seisukohale, et hageja ei tegutsenud vaidlusaluseid arveid tasudes käsundita asjajajana.
Hageja on 05.02.2015 hagiavalduse terviktekstis tsiteerinud üksnes õiguskirjandust ja seaduse teksti, toomata välja faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kvalifitseerida hageja nõuet alusetu rikastumise nõudena. Hageja tsiteerib ”Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne”lk 620, p 3.1.2: ”VÕS § 1042 lg 2 p 2 koahselt tulevad VÕS-i §-st 1042 tulenevad alusetu rikastumise nõuded seega kõne alla üksnes juhul, kui isik ei tea, et ta teeb kulutusi võõrale asjale või kui ta arvab ekslikult, et on selliste kulutuste tegemiseks õigustatud või kohustatud, samuti juhul, kui kulutuste tegemisest ei ole võimalik õigeaegselt teatada”.
Hageja menetluses läbivalt on väitnud, et tasus kostja nimele väljastatud remondiarveid, sest elati ühise perekonnana ja hageja panustas ühise kodu parendamisse. Seejuures teadis aga hageja täpselt, et kinnistu ja sellel asuv hoone kuuluvad kostjale ning et ta teeb kulutusi võõrale kinnisasjale, sest hageja ise oli kinnistu kostjale müünud ning nõustunud vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmisega. Seega hageja enda esitatud tõlgenduse kohaselt on hagi rahuldamine VÕS § 1042 järgi välistatud.
Praeguses asjas pidi hagejale juba arvete tasumisel olema selge, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Kostjale kuuluva kinnistu remonditööde eest kostjale esitatud arvete tasumise kohustust ega õigustust, sest hageja väidetel tasus ta arved omal algatusel, ilma kostja korralduseta või konkreetse kokkuleppeta. Vaidlusalused arved tasus T. P. 21.11.xxxx (I kd, lk
Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
10 14. Kuna kohus jätab hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata kõikide alternatiivsetel alustel esitatud nõuete osas, puudub vajadus täiendavalt analüüsida nõuete aegmist ja sellega seoses hinnata tunnistajate esitatud väiteid poolte kooselu lõppemise aja kohta. Samuti puudub vajadus hinnata kostja väiteid hagejale sularaha andmise kohta ja hageja poolt arvete tasumise kohta kinkena kostjale.
TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
Kostja 03.06.2015 istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulud õigusabile kokku 3480 € (sisaldab käibemaksu). Hageja 03.06.2015 kohtuistungil esitas paljasõnalise ja põhistamata vastuväite kostja kulude ülepaisutatusse kohta. Kuna hageja esindaja ei ole vastuväiteid konkretiseerinud, hindab kohus kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust üldiselt.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kostja esindaja on õigusabi osutamiseks kulutanud kokku on 42,7 tundi, millest tasustatud on 29 töötundi, arvestusega 120 €/tund. Seejuures loetelus ühe positsiooni all kajastatud toimingu ajakulu on valdavalt kuni 1 tund (seejuures kaks positsiooni (ilmselt ekslikult sama numbriga) 1.32 sisaldavad tutvumist vastavalt viie protokolliga ja nelja määrusega). Tunnist pikema ajakuluga on T. P. hagi sisuks oleva väidetava seltsinguga seoses kõigi asjaolude kohta kliendi selgituste ärakuulamine ja dokumentidega tutvumine (2,0 tundi), 17.09.2013 menetlusdokumendi koostamine ühes kliendiga nõupidamisega (2,5 tundi);02.12.2013 kostja menetlusdokumendi koostamine ühes kliendiga nõupidamisega (2,0 tundi), 25.06.2014 vastuse koostamine hageja uuele hagiavaldusele ühes kliendiga nõupidamisega (4 tundi), osalemine 29.01.2015 istungil (2,5 tundi), 20.02.2015 kostja nimel menetlusdokumendi koostamine ühes kliendiga nõupidamisega (2 tundi), kostja 17.04.2015 menetlusdokumendi koostamine ühes kliendiga nõupidamisega (4 tundi), osalemine 26.03.2015 istungil (6 tundi). Tuleb nõustuda kostja esindajaga, et kuigi hageja nõue tuleneb 3 arve tasumisest, on hageja oma nõuet korduvalt muutnud ja täiendanud, esitades kokku viis hagiavalduse tervikteksti, lisades ja muutes erinevaid õiguslikke konstruktsioone. Kõiki hageja esitatud dokumente on kostja esindajal tulnud analüüsida ja kostja seisukoht kujundada. Arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu 29 tundi, mille hüvitamist kostja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb õigusabikulud hüvitada kostjale koos käibemaksuga.
Kohus mõistab taotletud summa 3480 € hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja.
Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel on hageja kohustatud väljamõistetud menetluskuludelt tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Heli Käpp /Allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11