Obsah (15)

§ 402§ 396§ 76§ 6§ 100§ 101§ 416§ 108§ 415§ 113§ 105§ 142§ 145§ 162§ 401

2-12-28452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2011.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-28452 Tsiviilasi B

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu.

§ 396

lg 1 alusel kohustub krediidisaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Vastavalt sõlmitud lepingule on kokku lepitud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas 2 2-12-28452 hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled, teades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Alates detsember 2009 on kostjad rikkunud lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Lähtuvalt kohtueelses menetluses kogutud andmetest on hageja seisukohal, et nimetatud rikkumine on kostjate poolt olnud teadlik ja pahatahtlik. Samuti olid kostjad kohustatud vastavalt lepingule ning ka

§-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Lepingu üldtingimuste p 9 kohaselt on selleks kõik asjaolud, mis võivad takistada lepingu nõuetekohast täitmist. Mõistlikult eeldades on selliseks asjaoluks iga põhjus, mis takistab või muudab võimatuks lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise, st eelkõige kostjate maksevõimega, kontaktandmete muutmisega jms seotud info. Kostjate maksevõimet mõjutavate asjaolude teadmise vajadus ja selle info olulisus on, arvestades laenulepingu üldist olemust ja eesmärki, üheselt arusaadav ning põhjendatud. Ühtlasi tuleb nimetatud teave kostjate poolt esitada ausalt, koheselt ning selle kohustuse täitmata jätmisega seotud kahju tekkimise osas kannavad vastutust kostjad.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingulises suhtes ei saa eeldada, et lepingu üks pool peaks aktsepteerima tema lepinguliste õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjatelt

§ 101

lg 1 alusel muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2.2.2. Lepingu ülesütlemine

§ 416

lg 1 ning üldtingimuste p 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 30.12.2009.a. saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemise ohust juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 12.02.2010 krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 85 703,93 krooni tasumist, millest 65 696,78 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 17 348,5 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 400 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2 200 krooni eelnevalt tekkinud võla sissenõudega seotud kulu ja 58,65 krooni viivis.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjatelt lepingu, käenduslepingu ja

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 142 ja § 145 lg 1, 2 ning Ts

MS § 367 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostjate lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostjate kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, lepingu sõlmimise tasu ja viivis. 2.2.3 Hageja nõude sisu

1. Tagastamata krediidisumma Arvestades, et pärast lepingu ülesütlemist on krediidisumma katteks tasutud 596,32 eurot, siis on 3 2-12-28452 kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 3602,47 eurot (4 198,79 – 596,32), mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista.
2. Intress Kokkulepe nr 4 alusel on krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 27,59% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna pärast lepingu ülesütlemist on intressidena võlgnetavate summade katteks tasutud 127,82 eurot, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 980,98 eurot (1 108,79 – 127,81).
3. Viivis

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkulepe nr 4 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,58% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata.Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavus (

§ 105

). Lepingu ülesütlemisel 12.02.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3,75 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4 198,79 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tagastamisega viivitamiselt, määraga 27,58% võlgnetavalt summalt aastas (viivise arvestus lisatud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 5.10.2012 seisuga tuleb lepingu, käenduslepingute ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 963,57 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 06.10.2012.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,58% tagastamata krediidisummalt aastas.

1. Lepingu sõlmimise tasu Kokkulepe nr 4 alusel kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna hagejale ei ole lepingu sõlmimise tasu tasutud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3, käenduslepingu(te) ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 25,56 eurot. 2.2.
2. Käendaja vastutus Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu (koopia lisatud). Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0600784/25kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 15 681,23 eurot ning käenduse tähtajaks 1.08.
3. Käendaja ei ole täitnud

§ 142

lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.

§ 145

lg 1 alusel vastutavad käendaja ja krediidisaaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse 4 2-12-28452 rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolimata hageja korduvatele meeldetuletustele.

§-le 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades, et haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii krediidisaajalt kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. 3. Menetluskulud TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb hagi rahuldamisel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 7 566,14 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt Riigilõivuseaduse lisale 1, mille järgi on hagihinna puhul kuni 8 000 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 400 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 208,78 eurot, kuna 191,22 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on avaldusele lisatud. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses (arve ja tasumist kinnitav maksekorraldus hagiavaldusele lisatud). Hageja on väljendanud oma valmisolekut kompromissi sõlmimiseks. Kostjate seisukoht ja põhjendused Kostjad oma kirjalikus vastuses /t.l. 62/ vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustuvad, et on kokku sõlminud hageja, Bigbank AS, tarbijakrediidilepingu nr. 0600784/25kt ja 4 kokkulepet. Nimetatud lepingute ja kokkulepete alusel on K O saanud hagejalt reaalselt 73972,23 EEK e. 4727,687 eurot (pangakonto väljavõte lisatud), samas on tehtud Bigbank AS 10.12.2011 seisuga tagasimakseid kogusummas 107 765,74 (EEKi) ehk 6887,49 € (maksekorralduse koopiad lisatud). Hageja leiab, et kogu temale makstud rahast 6887,49 eurost üksnes 596,32 eurot on tagastatud põhivõlg, mistõttu soovib ülejäänud põhivõla tagastamist 3602,47 eurot. Ülejäänud hagisumma on intress, viivis ja lepingu sõlmimise tasu. Kostja ei ole hagiga nõus alljärgnevatel põhjustel: Kostja on tagasi maksnud oluliselt suurema summa, kui ta on laenanud, krediiti saanud 4204,92 eurot ning tagasi maksnud 6887,49 eurot. Lepingutasu võeti igakordselt laenusummast maha ning kostjale kanti üle laenusumma, millest oli maha võetud lepingutasu.

§ 162

lg.l kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Tulenevalt

§ 113

lg 6 ei oleks tohtinud uute lepingute sõlmimisel Bigbank AS arvestada K Oa (Oks) võlasumma hulka viivist ja intressi, mis võimaldab Bigbank AS veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Kuigi Bigbank AS oli teadlik K Oa ja J Oa maksejõetusest, kasutas oma positsiooni ära, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt rafineeriti eelmine leping 5 2-12-28452 krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldavate lepingutega. Kostjad on seisukohal, et eelpool nimetatud lepingute sõlmimise ajal on hageja olnud võrreldes krediidisaajatega oluliselt tugevamal positsioonil ja rikkunud head pangandustava ning vastutustundliku laenamise põhimõtet.

1. Kostjad on pidanud läbirääkimisi hagejaga telefoni teel ja 31.01.2012 kirjalikult pöördunud Bigbank AS poole, kus nad soovisid teha koostööd ja näitasid selget valmisolekut kokkuleppe saavutamiseks võlasumma tasumise osas (vastuskiri lisatud). Hageja ei vastanud kostjate pöördumisele. Kostjate seisukoht:
2. Kostjad tunnistavad krediidi saamist 73972,23 krooni e. 4727,687 euro suuruses summas ja leiavad, et 6887,49 euro tasumisega oma kohustused Bigbank AS ees täitnud. Kostja on tagasi maksnud saadud laenust oluliselt suurema summa s.o. 163% saadud laenust.
3. Kostjad on seisukohal, et hageja poolne nõue veel krediidivõlgnevuse tasumist summas 6572,58 eurot on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, kuna kohustuste väärtus on enam kui 2,8 korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest.
4. Kostja K O tööl ei käi, J O käib tööl . Tema ülalpidamisel on lisaks ka kaks alaealist last. Neist asjaoludest tulenevalt palume kohut vähendada oluliselt meilt sissenõutavat hagisummat, kuna tegelikult nõutakse kostjatelt ebamõistlikult suurt leppetrahvi ning loetakse, et kõik kostja poolt tagastatud summad on viivis ja laenuintress.
5. Kostjad on nõus hagejale tasuma maksimaalselt 600 eurot kolme kuu jooksul (igal kuul 200 eurot), siis on hagejale tagastatud krediiti summas 7487,49 eurot ehk 1,58 kordselt põhisummast. Kostjate arvates peaks kohtukulu kandma hageja. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on võimalik rahuldada hagis toodud õiguslikul alusel osaliselt järgmistel põhjustel:

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§-s 402 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled vahel puudub vaidlus selle üle, et

1. 13.02.2006 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0600784/25kt (edaspidi leping). Lepingu nr 0600784/25kt kohaselt said kostjad krediiti 1 278,23 eurot; Tarbijakrediidilepingust nr 0600784/25kt tulenevate kohustuste katteks pidid kostjad alates 13.02.2006 kuni 27.03.2006 maksegraafiku alusel hagejale tasuma kokku 87,54 eurot, millest 32,55 eurot on tagastamata krediidisumma ja 54,99 eurot intress;
4. 2006 on pooled sõlminud lepingu nr 0600784/25kt kokkulepe nr 1/t.l. 43/, millega kinnitati laenu tagatist käenduslepinguna hageja ja kostja 2 vahel.
7. 2006.a. on pooled sõlminud lepingu nr 0600784/25kt kokkuleppe nr
8. Kokkuleppe kohaselt said kostjad lisaks tarbijakrediidilepingust nr 0600784/25kt reaalselt saadud ja tagastamata krediidisummale (summas 1 245,68 eurot) lisalaenu 2 556,47 eurot ehk kokku 3 811,15 eurot, tasumata intressist on laenuandja annulleerinud 689 eurot. 6 2-12-28452 Kokkuleppest nr 2 tulenevate kohustuste katteks pidid kostjad alates 27.03.2006 kuni 26.07.2006 maksegraafiku alusel hagejale tasuma kokku 567,20 eurot, millest 85,01 eurot on tagastamata krediidisumma ja 482,19 eurot intress /t.l. 46-47/;
11. 2006 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0600784/25kt kokkuleppe nr 3/t.l. 48/, mille kohaselt said kostjad lisaks kokkuleppest nr 2 reaalselt saadud ja tagastamata krediidisummale (summas 3 717,14 eurot) lisalaenu 958,67 eurot ehk kokku 4 675,81 eurot. Kokkuleppest nr 3 tulenevate kohustuste katteks pidid kostjad alates 26.07.2006 kuni 27.11.2008 hagejale tasuma kokku 5 451,33 eurot, millest 1 130,30 eurot on tagastamata krediidisumma, 4 014,84 eurot intress, 300,33 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 5,86 eurot viivis /t.l. 50-51/.
14. 2009 on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0600784/25kt kokkuleppe nr
15. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kostjate võlg hagejale 13 725,2336 eurot, summa peale tasumata intresside osalist annulleerimist 4 106,37 eurot, millest 3 545,51 eurot moodustab kokkulepe nr 3 reaalselt saadud ja tagastamata krediidisumma, 555 eurot kokkulepe nr 3 sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 5,68 eurot kokkulepe nr 3 sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata viivis. Kokkuleppest nr 4 tulenevate kohustuste katteks pidid kostjad alates 27.11.2008 kuni 27.05.2009 intress, 0,02 eurot viivis ja 41,06 eurot lepingu sõlmimise tasu /t.l. 53-54/. Tarbijakrediidilepingu nr 0600784/25kt ütles hageja 12.02.2010 ülesütlemisavaldusega /t.l. 39/ ülesse. Nimetatud avalduse kohaselt oli kostja võlg kokku 85203,93 krooni (5445,52 €), millest tagastamata krediidisumma oli 65696,78 krooni (4198,79 €), intress 17348,50 krooni (1108,77 €), lepingu sõlmimise tasu 400 krooni (25,56 €), 1700 krooni (108,65 €) võla sissenõudmise kulu ja 58,65 krooni (3,75 €) viivis. Küsimus on, milline on tagastamata krediidi summa? Hageja on seisukohal, et kokkuleppest tulenevate kohustuste katteks pidid kostjad alates 27.05.2009 kuni 7.11.2012 hagejale tasuma kokku 7 661,42 eurot, millest 4 204,92 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 166,58 eurot intress, 2 059,87 eurot viivis, 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 204,49 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Kostjad tunnistavad krediidi saamist summas 4727, 68 eurot ja leiavad, et oma kohustuse hageja ees täitnud. Tegelikult on hageja andnud kostjatele laenu 4793,37 €. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga , millega

§ 402

kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu.

§ 416lg.

1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu hageja saatis

2. 2009 kostjale hoiatuse /t.l. 38/, paludes tekkinud võla tasuda või pöörduda lahenduse leidmiseks laenu andja poole. Kostja hoiatusele ei vastanud, ka ei tasunud ta võlga.
4. 2010 ütles hageja lepingu üles /t.l. 39/. Kostja võlg tagastamata krediidisummana lepingu ülesütlemise ajaks oli 65696.78 krooni (4198,79 €), sissenõutavaks muutunud intress 17 348,50 7 2-12-28452 krooni (1108,77 euro). Viimane ülekanne on võlgniku poolt tehtud
7. Peale lepingu ülesütlemist on kostja 2 käendajana tasunud hagejale 693.50 €. Pooled on viimase kohtule esitatud kokkuleppega leppinud intressi suuruseks 27,5862 % aastas. Kohus on kontrollinud kostjate kohustusi ja nende täitmiseks tehtud makseid esitatud dokumentide põhjal ja leiab, et hageja nõue põhivõlale summas 3602, 47 eurot ja intressile summas 980,98 eurot on põhjendatud. Laenu tagatisena on kostja 2 sõlminud hagejaga käenduslepingu /t.l. 35/, millega kostja 2 J O võttis endale vastutuse hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingust ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete eest.
9. 2006 koostatud käenduslepingu muutmise kokkuleppe kohaselt oli käendaja vastutuse maksimummäär 245358 krooni (15681.23 €). Kostja 2 on teinud makseid 3074,85 € ulatuses. Seega ei saa nõue tema vastu ületada 12606,38 €.

§ 142

lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.

§ 145lg 1 alusel vastutavad käendaja ja krediidisaaja võlausaldaja ees solidaarselt.

Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud seisukohale, et hageja nõue põhivõla ja intressi nõudes kuulub rahuldamisele. Võlg mõistetakse välja kostjatelt solidaarselt. Mis puutub lepingu sõlmimise tasusse, siis selle on kostjad hagejale igakordselt tasunud või on see üle antavast krediidisummast maha arvatud, mistõttu nõuet lepingutasule ei saa lugeda põhjendatuks ja selles osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Mis puutub võla sissenõudmise kuludesse, siis on kohus seisukohal, et majandus või kutsetegevuse korras krediiti andev ettevõte peaks suutma lepingutest tulenevad võlgnevused ka ise sisse nõuda seetõttu ei pea kohus kulude nõuet põhjendatuks.

§ 113lg.

1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgne viivise määr kokkuleppe 2 järgi on 27,117 % aastas. Hagi esitamise ajaks on võlale lisandunud viivis, kokku viivise nõue 1963,57 €. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivisele alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni protsendina põhinõudest, mis on seaduslik ja põhjendatud. Viivise protsendina taotleb hageja lepingujärgse viivisemäära rakendamist e. 27,11 % aastas.

§ 415lg.

1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 113lg.

8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. 8 2-12-28452

§ 162lg.

1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad paluvad viivise väljamõistmata jätmist kuna kostja 1 on töötu, kostja 2 ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus leiab, et hageja nõue viivisele 27,11 € aastas ei ole põhjendatud. Tarbijalepingust tulenevalt oleks õiguslikult põhjendatud viivise väljamõistmine seaduses ettenähtud viivisemääras. Arvestades hageja poolt arvestatud intressi suurust ja kostjate majanduslikku seisundit leiab kohus, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud ja kostjate suhtes õiglane ja mõistlik, mistõttu kohus jätab hageja sellekohase nõude rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud temal seoses kostjate poolse lepingurikkumisega tekkinud kahju olemasolu, mida ei kataks kostjate poolt makstud intressid. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt TsMS § 430 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Külli Mõlder kohtunik 9