Obsah (5)

§ 405§ 442§ 187§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-26991 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 21. mai 2013, Pärnu kohtumaja kantsele

§ 405lg 1 p 7) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada.

1. Välja mõista K. P. Julianus Inkasso OÜ kasuks 318,29 € (kolmsada kaheksateist eurot ja 29 senti, millest 159,17 € põhivõlg ja 159,12 € viivis).
2. Menetluskulud jäävad K. P. kanda.
3. Välja mõista K. P. Julianus Inkasso OÜ kasuks õiguslikult põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 125 € (ükssada kakskümmend viis eurot, sh 60 € tasutud riigilõivu katteks ja 65 € õigusabikulu katteks). Edasikaebamise kord Edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks võib menetlusosaline seaduses ettenähtud alustel ja korras taotleda riigipoolset menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Julianus Inkasso OÜ esitas 11.07.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult kokku 318,29 € saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti 17.09.2012 üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.10.2012 hageja esitas kohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja kostja, K. P., 06.08.2008 liitumislepingu nr 1676521, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteemust ja kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja ei tasunud talle osutatud teenuse eest esitatud arveid nõuetekohaselt. Kostjal võlgneb hagejale põhivõlana 2009.a jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis osutatud teenuste eest kokku 159,17 €. AS Elisa Eesti loovutas 30.09.2010 kostja vastase põhinõude summas 159,17 € OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Eesti sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele kohustus kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestuste järgi oli põhivõla 159,17 € tasumisega viivitamise eest perioodil 18.05.2009 – 12.10.2012 sissenõutavaks muutunud viivis summas 296,77 €. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivisenõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viivist 159,12 €. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud (riigilõiv 75 € ja õigusabikulu 159,78 €) kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja 06.11.2012 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest nõue on aegunud. Kostja soovib probleemi lahendada otse Elisa Eesti AS-iga, kellele on korduvalt teatanud, et maksab esimesel võimalusel. Kostja on töötu ja kasvatab üksi kahte alaealist last. Lahus elav abikaasa on samuti töötu ja lapsi ei toeta. Kostja koos lastega elatub sotsiaalrahadest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Menetlusse võtmise määruses kohus selgitas pooltele õigust olla ärakuulatud. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud. Kohus määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja tõendite-taotluste esitamiseks tähtpäeva ning teatas kirjalikus menetluses tehtava kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja. Pooled täiendavaid avaldusi ega tõendeid ei esitanud.
2. Kohtule esitatud kirjalikest seisukohtadest järelduvalt sisulist vaidlust võlgnevuse olemasolu ega selle suuruse üle pooltel ei ole. Kostja taotleb esiteks kohaldada hageja nõudele aegumist ning teiseks põhjendab kostja võlgnevuse mittetasumist oma raske majandusliku olukorraga.
3. Kohus leiab, et kostja seisukoht nõude aegumise kohta on ekslik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõue kostja vastu tuleneb lepingust (tehingust). TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta 2 lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 3). Hageja nõue tuleneb mobiiltelefoniteenuste liitumislepingust. Lepingu lisaks olevate Elisa Eesti AS mobiiltelefoniteenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.
4. järgi kohustus kostja teenuste eest tasuma vastavalt teenuse osutaja esitatavatele arvetele. Seega tuleb hageja nõude aegumise algust lugeda 2009.a aasta lõppemisest, sest nõude aluseks olevad arved on kostjale esitatud 2009.a. veebruarist maini. TsÜS §-des 135 ja 136 sätestatu põhjal algas hageja nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg 01.01.2010 kell 00:00 ning lõppenuks tähtaja viimasel päeval, s.o 31.12.2013 kell 24:
5. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.07.2012 ja hagiavalduse 16.10.2012, seega on mõlemad avaldused esitatud enne aegumistähtaja lõppemist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine lisaks peatas aegumistähtaja kulgemise (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda talle osutatud teenuste ees vastavalt esitatud arvetele ning Elisa Eesti AS oli õigustatud nõudma temalt võla tasumist. Esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, millega hageja vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astus selles võlasuhtes Elisa Eesti AS asemele. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud (lk 23). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 159,17 €.
7. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 0,15% tasumata nõudelt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid ainult hagi vormistamise päeva 12.10.2012 seisuga ning vähendanud sissenõutavaks muutunud viivisesummat põhivõla summani (viivisesumma on 5 senti põhivõlast väiksem). Kostja ei ole viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõutav viivisesumma on mõistlik, viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 318,29 € võlgnevuse katteks. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja üldsõnalised väited tema raske majandusliku seisundi kohta. Viimase arve tasumise tähtajast möödunud kolme aasta jooksul ei ole kostja võla vähendamiseks midagi ette võtnud, kuigi on enda väidetel lubanud võla esimesel võimalusel tasuda. Menetluskulud
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad õiguslikult põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 405

lg 1 p 3 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekiri oli lisatud juba hagiavaldusele. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et põhjendatud on riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 € ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 €. Hageja tasus riigilõivu täismäära järgi, kuna hagi ei esitatud avaliku e-toimiku veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tulnuks hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasuda riigilõivu soodusmäära järgi 60 €. Kostja ei saa mõjutada hageja poolt hagi esitamise viisi valikut, mistõttu ei ole põhjendatud täismääras riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja 3 kasuks välja riigilõivu katteks 60 € ning seda ületavas osas tasutud riigilõiv jääb

§ 162lg 5 alusel hageja enda kanda.

9. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas taotletud õigusabikulu 159,78 €, mis ületab põhivõlga, on ilmselgelt põhjendamatu, kuigi jääb Vabariigi Valitsuse 12.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis) tsiviilasjadele hinnaga kuni 640 € kehtestatud õigusabikulu hüvitamise piirmäära 320 € raamesse.

§ 175

lg 1 teise lause alusel kohus kontrollib ka õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitatud hagi näol on tegemist on nn masshagiga, milliseid hageja esitab aastas kohtutele sadu. Hagi vormistamiseks vahetatakse hagi trafaretses tekstis üksnes nimesid ja lepingute ning võlasummade numbreid, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Lisaks on hagiavaldus ainult ca 2 lehekülge pikk ning sisaldab ka asjassepuutumatute õigusnormide tsiteerimist. Hageja ei ole kulude nimekirjale ja arvele lisanud esindaja poolt õigusabi osutamisel tehtud toimingute loetelu ega ajakulu, millest nähtuks, et hagi esitamise seisuga hagejale osutatud õigusabi summas 159,78 € oli põhjendatud ja vajalik. Menetluses esitas hageja täiendavalt üksnes vastuväited kostja aegumise vastuväitele, millest õiguslike põhjenduste osa on ca ½ lehekülge, ülejäänu moodustavad menetlusosaliste andmed ja korduvad menetluslikud taotlused lahendada asi kirjalikus menetluses või hageja osavõtuta ning hagi rahuldada. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu käesolevas asjas põhjendatud summas 65 €, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4