) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hxxxx Txxxxx vastu võlgnevuse 59,27 euro nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. 23.04.2012.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Avaldaja esindaja teatas, et jätkatakse hagimenetluses, mistõttu kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata Pärnu Maakohtu 15.08.2012.a määrusega. 18.09.2012.a esitas Swedbank Liising AS hagiavalduse Hxxxx Txxxxx vastu võlgnevuse 59,29 euro nõudes, millest põhinõue moodustab 53,17 eurot, intress 1,04 eurot, viivis 2,08 eurot ja tähitud teatise tasu 3,00 eurot, ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Määruse ja hagimaterjalid on vastu võetud kostja tütre Hxxxxx Txxxxxx poolt 02.10.2012.a.
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hxxxx Txxxxx ja Nordic Digital AS, registrikood 10240231, 03.12.2007.a Ego järelmaksu müügilepingu nr 403/178460, mille kohaselt müüs müüja kostjale 2 2-12-37238 kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) kui faktoorile. Intressimäär oli 15,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 29.01.2012.a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 21.02.2012.a. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja võlgnevus hageja es kokku 59,29 eurot, millest põhinõue moodustab 53,17 eurot, intress 1,04 eurot, viivis 2,08 eurot ja tähitud teatise tasu 3,00 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras EKP kohaldatav intressimäär + 7 % aastas. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viivist summas 2,08 eurot. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01. jaanuarit 2012.a ja enne 01. juulit 2012.a oli 1,00%. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 19.09.2012-01.11.2012 viiviste suuruseks 0,51 eurot (põhivõlg 53,17 eurot x 0,022 % x 44 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 60,00 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõivu) saab
Hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 107,93 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.