← Eesti

2-12-37083/5

Obsah (7)§ 440§ 231§ 129§ 173§ 168§ 164§ 468

2-12-37083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-3

§-de 313 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kirjalikus vastuses (12.10.2012) kohtule on kostja hagi õigeks võtnud ning nõustunud kirjaliku menetlusega (tl 12). Kohus on kostjale 01.10.2012. a määruses selgitanud

§ 440

lg-s 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 10-11).

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. 2

(4)2-12-37083

§ 231

lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega

§-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks, ja kohus on talle selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda alates 01.07.

  1. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96; 97; 99; 100 ja
  2. PKS § 96 ja § 97 p 1 sätestavad, et ülalpidamist on kohustatud andma täiealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 4 ja § 101 lg 1 sätestavad, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sünnitunnistuste koopiate (tl 7 ja 8) kohaselt on hagejate isaks kostja. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.
  3. a töötasu alamäär täistööajaga töötamise korral 290 eurot kuus. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.01.
  4. a 145 eurot kuus. Järelikult võivad hagejad nõuda kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 145 euro ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest PKS § 97 p 1 ja § 100 lg 1 alusel. Seega peab kostja maksma elatist hagejatele alates xxxxxxxxxx igakuiselt 145 eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind

§ 129lg 2 järgi on mõlema hagi puhul 1305 (145 x 9) eurot. 3

(4)2-12-37083

§ 173

lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et kostja on andnud hagejatele ülalpidamist ebapiisavalt, siis on kostja oma tegevusega põhjustanud hagi esitamise. Seetõttu jätab

§ 164lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

§ 468lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.