KOHTU SEISUKOHT Hagist loobumine on hageja
lg-st 1 tulenev õigus.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Asjaolusid, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise, kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hagejate loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse põlvnemise tuvastamise nõudes
lg 1 p 3 alusel.
lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Pooled kinnitasid ja kohus ei tuvastanud vastupidist, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse elatise nõudes.
2 sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
lg 5 tulenevalt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pärnu Maakohtu 20.09.2012 määrusega andis kohus hagejatele riigipoolset menetlusabi, vabastades nad 300 euro riigilõivu tasumisest, kuid seda üksnes hagiavalduse esitamisel. Hagejad ja kostja paluvad
lg 7 alusel jätta menetluskulud sh riigilõiv ja riigi õigusabikulud riigi kanda, vabastades isikud menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest, vastasel korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Põlvnemise tuvastamise nõudes hagist loobumise avalduses on hagejad palunud menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõuet tunnistanud ning samuti paluvad hagejad kohtul kaaluda
lg 7 kohaldamist.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagejad on loobunud hagist põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja AP on küll tunnistanud nõuet ja nõustunud vabatahtlikult isadust tunnistama, kuid seda mitte koheselt pärast hagi kättesaamist, vaid on esitanud ka vastuväited hagile. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades menetluse senist kulgu ja
lg-t 5, 190 lg-t 4 ning § 150 lg 2 p-i 2 leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista riigi kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv pooles ulatuses s.o. summas 150 eurot. Kuna hagejate seaduslikule esindajale TP`ile on Pärnu Maakohtu 07.08.2012 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu, jätab kohus riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kui kostja kohtumäärusega pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt
lg 9 sätetele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest (
lg 5).
lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
lg 3 kohaselt võib antud kohtumääruse peale (menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmist puudutavas osas) esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.