2-12-35402/8

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. jaanuar 2013.a. Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-35402 Hagi ese Swedbank Liising Liising AS hagi R S vastu liisingulepingust tuleneva nõude väljamõistmiseks Hageja: Swedbank Liising Liising AS (registrikood: 10434248, asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Menetlusosalised Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: kerly.kuunemae@Swedbank.ee ) Kostja: R S (ik: 38405160016, aadress: Võidu 16, Orissaare alevik, 94601 Saaremaa e-post: S84@gmail.com ). Asja läbivaatamise kuupäev õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista R Sinilinnult (S) (isikukood 38405160016) Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) kasuks võlg summas 411,51 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (407,76 €) alates
3. 2012 kuni nõude kohase täitmiseni 7 % aastas. Menetluskulud Hageja menetluskulud- riigilõiv summas 122,93 eurot jätta kostja R S kanda. Välja mõista R Sinilinnult Swedbank Liising AS kasuks menetluskuluna 122,93 eurot. Välja mõista R Sinilinnult Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude (122,93 €) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. lk 2 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. 2012 esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtule hagi R S vastu võla 411,51 euro ja viivise nõudes/t.l. 2/. Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja Swedbank Liising AS ja kostja R S
7. 2008 liisinglepingu nr. 0189160L, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat , ehitusaasta
8. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jätte maksed tasumata, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Kostja võlg hagi esitamise ajaks oli 411,51 eurot Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 76 lg. 1 , 455 lg. 1, 367 lg. 1, 101 lg. 1 p. 6, taotleb hageja võlgnevuse 411,51 euro väljamõistmist kostjalt. Lisaks taotleb hageja ka viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest (407,76 €) alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni 7 % aastas. Hageja taotleb kostjalt ka menetluskuludena riigilõivu summas 47,93 + 75= 122,93 eurot väljamõistmist. Kohus väljastas hagimaterjalid kostjale, kes
10. 2012 kohtule esitatud vastuses võttis hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on oma lepingulise kohustuse jätnud täitmata, mida ise ka kinnitab. Seoses kohustuse rikkumisega kostja poolt on hageja õigustatud nõudma kostjalt võla ja viivise tasumist. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. lk 3 TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, kokku 122,93 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv 122,93 eurot. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtunik: Külli Mõlder