lg 1 alusel otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg, mille kohaselt kostja tasub võlgnevuse võrdsetes osades 12 kuu jooksul. 04.12.2012.a esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad ja kompromissettepaneku. 13.03.2013.a saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissleping ning hageja esindaja avaldus kompromissi kinnitamiseks ja enam makstud riigilõivu tagastamiseks tsiviilasjas nr 212-18330. Kohtu seisukoht Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule nähtuvalt, tulenevalt hageja esindaja poolt 04.12.2012.a esitatust, koosneb hageja poolt võlgnetav ja kompromissilepingus märgitud summa 1310,82 eurot kannatanu sõiduki maksumusest summas 938 eurot, käsitluskuludest summas 245 eurot ja poolest riigilõivust summas 127,82 eurot. Hageja on taotlenud kohtult nii enam tasutud riigilõivu kui ka poole riigilõivu tagastamist. Hageja tasus riigilõivu 255,64 eurot, kuid pidi tasuma summas 200 eurot, s.o 55,64 eurot rohkem. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnaga kuni 1500 eurot maksta riigilõivu täismääras 200 eurot. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei pea hagejale tasuma poolt tasutud 2 riigilõivust, s.o summas 127,82 eurot, vaid pool RLS alusel nõutavast riigilõivust, s.o 100 eurot. Sellest tulenevalt muutis kohus kompromisslepingu punktides 1 ja 2 toodud kogusummat ning märkis selleks 1283 eurot. Eeltoodu tõttu muutus ka 15.03.2014.a kostja poolt tasutav summa, mis on nüüd 73 eurot. Kohus leiab, et kostja ei pea tasuma hageja poolt ekslikult rohkem tasutud riigilõivu, sest hagejal on õigus enamtasutud osa riigilt tagasi saada. Kohus leiab, et nimetatud muudatused kokkuleppes ei kahjusta poolte huve ja on seetõttu lubatavad. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Hageja palus tagastada ½ tema poolt tasutud riigilõivust, s.o 75 eurot AS Inges Kindlustus arvelduskontole nr 221016991995 ning enam makstud riigilõivu summas 105,64 eurot AS Inges Kindlustus arvelduskontole nr 221016991995. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks hagejale on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et AS Inges Kindlustus on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 47,93 eurot (lk 9) ja täiendavalt nõude esitamisel hagimenetluses 20.09.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 207,71 eurot (lk 44). Riigilõivu on tasutud kogusummas 255,64 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast rohkem. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnaga kuni 1500 eurot maksta riigilõivu täismääras 200 eurot. Hageja on riigilõivu maksnud rohkem summas 55,64 eurot. Hageja on oma taotluses märkinud nii poole tasutud riigilõivu summast kui ka enam tasutud riigilõivu osa valesti. Kohus lähtub määrust tehes õigetest riigilõivu määradest. Kui hageja on menetluses tasunud 255,64 eurot riigilõivu ning pidi maksma 200 eurot, siis pool riigilõivust on 100 eurot ja enam tasutud riigilõivu osa on 55,64 eurot. 3 Kohus leiab, et
lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot, ning
lg 1 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada enam tasutud riigilõiv, s.o 55,64 eurot. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.