2-12-35202 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-35202 Tsiviilasi R. A. : xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: T.

§ 371

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest kohtuotsusega mõisteti temalt ja J. V. solidaarselt välja 26311 krooni ehk 1681,58 eurot looduskeskkonnale tekitatud kahju katteks, kuigi ta ei olnud teadlik ebaseaduslikust metsaraiest, ning kahju katteks ei ole midagi sisse nõutud J. V. ega viimase pärijatelt pärandavara arvelt. Kohtunik leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda alljärgnevatel põhjustel.

1. R. A. väide, et ta ei ole toime pannud ebaseaduslikku metsaraiet, on ümber lükatud Põlva Maakohtu 28.05.
2. a kohtuotsusega, mis jõustus 07.06.
3. a. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt karistati R. A. KrK § 155 järgi ebaseadusliku metsraide eest, mille pani ta toime koos J. V. 29.10.
4. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Metsa kinnistul ning põhjustas sellega 26311 krooni suuruse keskkonna kahju. Seega on R. A. koos J. V. põhjustanud 26311 krooni suuruse keskkonna kahju ning antud asjaolude vaidlustamiseks puudub tal alus ja võimalus. Järelikult tuleb nende asjaolude osas keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 372lg 2 p 2 alusel.

2. Kahju hüvitamise solidaarkohustust reguleerib VÕS § 65 lg 1, mis sätestab, et kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja otsustada, kas ta nõuab täitemenetluse alustamist looduskeskkonnale tekitatud kahju sissenõudmiseks mõlema solidaarvõlgniku suhtes või ainult neist ühe suhtes. Samuti on võlausaldajal õigus vabalt valida, millises ulatuses ta igalt solidaarvõlgnikult kahju hüvitamist nõuab. Järelikult ei sõltu kahju sissenõudmine kohtutäituri vahendusel mitte võlgniku tahtest ega tema varalisest seisundist, vaid sissenõudja soovist. Samuti ei saa solidaarvõlgnik nõuda kohtutäiturilt täitemenetluse alustamist teise solidaarvõlgniku suhtes, sest täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt on kohtutäitur seotud sissenõudja avaldusega ning ei saa alustada täitemenetlust võlgnevuse sissenõudmiseks isikult, kelle suhtes pole sissenõudja nõudnud täitemenetluse alustamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei sõltu ka asjaolust, et teine solidaarvõlgnik on surnud ning tema pärijate suhtes pole täitemenetlusest alustatud, sest teise solidaarvõlgniku surm ei lõpeta sissenõudja nõuet hageja vastu. Seega peab solidaarvõlgnik täitma oma kohustuse sissenõudja ees sõltumata sellest, kas alustatakse täitemenetlust teise solidaarvõlgniku pärijate suhtes võlgnevuse sundtäitmiseks teise solidaarvõlgniku pärandvara arvel. Eelnevast tulenevalt pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik hageja õiguste rikkumine, kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest antud asjaolude osas

§ 371

lg 2 p 1 alusel.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Lembit Käis kohtunik