← Eesti

2-11-34050/6

Obsah (10)§ 483§ 407§ 322§ 410§ 413§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 144

Tsiviilasi nr 2-11-34050 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviila

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

21.07.2011.a esitas KÜ Jõgeva Aia 31 Tartu Maakohtule hagiavalduse Exxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 1865,34 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastusenõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda kirjalikult vastama. Kostjat hoiatati

§ 407järgi tagaseljaotsuse tegemisest.

Kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati korduvalt kohtule märkusega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja palus saata hagimaterjalid aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressile saadetud hagimaterjalid võttis 26.08.2011.a vastu kostja ema Mxxxx Kxxxx.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja määrusega antud tähtajaks (12.09.2011.a) ega hiljem kohtule vastanud. Kutse 24.10.2011.a kohtuistungile võttis vastu kostja vend Rxxx Kxxxx. Kostjat hoiatati

§ 410võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja jäi kohtuistungil esitatud hagiavalduse juurde ning palus asja lahendada tagaseljaotsusega. Menetluskuludest palus hageja esindaja välja mõista menetluses tasutud riigilõivud ja menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tasutud kohtutäituri tasu. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 413

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja onxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelamu korteri nr xx omanik ja Korteriühistu Jõgeva Aia 31 liige. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi 2

(3)võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Kostja on rikkunud temal Korteriühistuseaduse § 151 lg.1 järgi lasuvat kohustust tasuda tema korteri majandamiseks vajalikke kulusid ja osutatud teenuste eest. Kuna kostja on kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist, s.h. kohtu vahendusel ja nõuda nõuete esitamisega seotud kulude hüvitamist (VÕS § 128 lg.3). MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 335,54 eurot ning kohtutäituri tasu 15,30 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras.

§ 144

p 7 alusel loeb kohus hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja menetluskulud kogusummas 398,77 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.