§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.08.2011.a. Hagimaterjalid on 29.07.2011.a Uxxx Lxxxxx poolt isiklikult vastu võetud. Uxxx Lxxxxx vastas kohtule 25.08.2011.a (tl 27), et võtab hagi õigeks ja on nõus kandma kohtukulud. 18.09.2011.a teatas kostja täiendavalt, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 19.09.2011.a teatas hageja esindaja kohtule, et hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde ning taotles asja lahendamist hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud krediidi- ja laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.
lg 2 alusel ei saa kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. 19.09.2011.a kohtule esitatud avalduses taotles hageja esindaja poole riigilõivu (summas 479,33 eurot) väljamõistmist kostjalt ning poole riigilõivu (summas 479,34 eurot) tagastamist hagejale
Kohus leiab, et pool riigilõivu summas 479,33 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetlusestasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel 19.07.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 tasutud riigilõivust, s.o 479,34 eurot taotluses toodud arveldusarvele. Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.