§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 06. oktoobriks 2011.a. Kostja sai menetlusdokumendid isiklikult kätte 22.09.2011.a. 06.10.2011.a kohtule esitatud vastuses (tl 29) vaidles kostja vastu sellele, et sõiduauto turuväärtus on 629 eurot. Kostja hinnangul on sõiduauto turuväärtuseks 256 eurot, kuna sõiduauto on kasutatud ning vastavalt vanusele amortiseerunud, vajades olulist remonti. Sõiduauto on läbi teinud ka avarii. Kostja on nõus hagejale hüvitama rahas pool sõiduki turuväärtusest, s.o 128 eurot kolme kuu jooksul, tasudes igakuiselt 42,67 eurot. Edasiste läbirääkimiste järel nõustusid pooled kohtu poolt pakutud kompromissiga. Hageja kirjutas kompromissile alla 16.11.2011.a ning kostja 17.11.2011.a. Allkirjastatud kompromisslepingud esitati kohtule 18.11.2011.a. Pooled taotlesid lepingus kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. Pxxxx Pxxxxxxxx avaldas vastuväiteid menetluskulude teemal. Kohtu poolt ärakuulamise käigus 09.12.2011 (telefoni teel) kinnitas P.Pxxxxxxx, et ta jääb allkirjastatud kompromissi juurde ja palub selle kinnitada. KOHTU SEISUKOHT 2 Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss on poolte vahel sõlmitud kohtu poolt
Kohus on menetlenud asja lihtmenetluse sätete järgi
Pooled on saanud võimaluse oma seisukohad esitada ja neid põhjendada. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi
järgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et kostja hüvitab hagejale 46 eurot menetluskulude katteks (1/2 hageja poolt kantud õigusabikuludest (summas 30 eurot) + 1/2 hageja poolt tasutud riigilõivu tagastamata osast (summas 16 eurot)), ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.. Kompromissilepingus taotlesid pooled hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja hagiavalduse esitamisel 09.08.2011.a maksekorraldusega arveldusarvelt nr 1102106704 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 riigilõivu 63,91 eurot (tl 20). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.