Obsah (8)

§ 367§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-11-21127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-11-21127 Tsiviilasi Akstsiaseltsi

§ 367

tulenevalt täiendava viivise 0,3 % päevas põhinõude jäägilt kuni põhinõude täitmiseni. 1.3. Punktis 1.1. nimetatud osamakse(

1. te)tasumisega viivitamisel kostja poolt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga viivitatud 1 päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. 1.4. Juhul, kui kostja ületab punktis 1.1. nimetatud osamakse(
2. te)tasumise tähtaega või täiendava viivise tasumise kohustust on hagejal õigus nõuda koguvõlgnevuse tasumist koheselt. Võla mittetasumisel kohustab kostja alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 1.5. Käesoleva kompromissiga kinnitab hageja, et pärast punktis 1.1. nimetatud rahasumma täielikku tasumist ning laekumist kostja poolt, ei oma hageja rahalisi nõudeid kostja vastu, mis on seotus käesoleva tsiviilasjaga nr 2-11-21127. 1.6. Kostja kinnitab käesoleva kompromissi sõlmimisega, et tal puuduvad mistahes varalised või mittevaralised nõuded, sh kahju hüvitamise nõuded, hageja vastu, mis on seotud tsiviilasjaga nr 2-11-21127. Kostja kantud õigusabikulud jäävad tema enda kanda. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-21127 menetlus Akstsiaseltsi Olerex hagis Hxxxx Lxxx vastu 2429,88 euro ja lisanduva viivise nõudes. Menetluskulude jaotus: 1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada Aktsiaseltsi Olerex pangakontole nr 1120051255 (Swedbank), pangakontole nr 10152001358000 (SEB Pank) või pangakontole nr 332012750003 (Sampo Pank) pool menetluses tasutud riigilõivust summas 239,66 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts Olerex esitas 06.05.2011. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse FIE-lt Hxxxx Lxxx 3129,56 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Hxxxx Lxxx esitas maksettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 13.07.2011. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. 2. 19.08.2011. a esitas Aktsiaselts Olerex Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse FIE Hxxxx Lxxx vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 2429,88 euro (sh põhivõlg summas 1989,28 eurot ja viivis 440,60 eurot) ja lisanduva viivise nõudes. 3. Kostja Hxxxx Lxxx teatas kirjalikus vastuses hagile, et on põhivõla hagejale tasunud. Kostja põhjendas maksete tasumisega viivitamist, palus temalt viivitatud aja eest viivist mitte välja mõista ja kokkuvõttes jätta hagi rahuldamata. 4. Hageja esitas kostja vastuväidetele oma seisukohad, milles leidis, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Hageja teatas, et jääb esitatud nõuete juurde. 5. 12.12.2011. a toimunud kohtuistungil avaldasid pooled tahet pidada kompromissiläbirääkimisi ja kohus määras pooltele läbirääkimisteks tähtaja. 6. 20.12.2011. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel 16.12.2011. a sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud. 2 Kompromissi võimalikke eeldusi ja sisu on pooled käsitlenud kohtuistungil, kohus kohtuistungil avaldas pooltele võimalikke lahendusvariante. Pooled soovisid pidada läbirääkimisi ja läbirääkimiste tulemuseks on kompromiss Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab asja kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele saab esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale tema menetluskuludest pool menetluses tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus jätab kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 06.05.

1. a rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 59,68 eurot ja hagi esitamisel 17.08.
2. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 419,65 eurot. Kokku on hageja tasunud menetluses riigilõivu seega 479,33 eurot. Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot. Ü. Raag 3 Kohtunik 4