Ajutise halduri hinnangul ei ole ajutise pankrotimenetluse käigus selgunud tehinguid, mille suhtes saaks teostada tagasivõitmist, samuti ei ole teadaolevalt võlgnikule kuuluvat vara kolmandate isikute käes, mida oleks võimalik tagasi nõuda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruande, kuulanud ära võlgniku seletused ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5 Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Üxxx Rxxxxxxxxon võlgasid vähemalt 171 267,48 euro ulatuses. Peamise osa kohustustest moodustab käenduslepingust tulenev võlg Swedbank AS-i ees summas 167 448,52 eurot (võlgniku vastutuse määr). Üxxx Rxxxxx on käenduslepinguga käendanud OÜ Teearu Talu poolt Swedbank AS-ilt võetud laenu. OÜ Teearu Talu laenulepingust tulenev võlgnevus Swedbank AS-i ees on 26.08.2011. a seisuga 406 333,19 eurot. Lisaks on Üxxx Rxxxxxxx Swedbank AS-i ees laenulepingust tulenev võlgnevus 3777 eurot ja maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees 15,89 eurot. Vara on võlgnikul 63 021,90 euro väärtuses. Üxxx Rxxxxxxxx kuulub kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistul asub elumaja koos kõrvalhoonega ja toitlustushoone. Kinnistu on laenude tagatiseks koormatud hüpoteekidega Swedbank AS-i (endine AS Hansapank) kasuks: hüpoteek summas 100 000 krooni intressimääraga 18 % aastas ja kõrvalnõuete suurusega 33 000 krooni ja hüpoteek summas 2 600 000 krooni (Swedbank AS-i ja OÜ Teearu Talu vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks). Kohtutäituril pole õnnestunud kinnistut sundtäitmise käigus realiseerida. Enampakkumised on üheksal korral nurjunud. Ajutine pankrotihaldur hindab kinnistu väärtuseks 50 000 kuni 60 000 eurot. Registreeritava varana kuulub ÜxxxxRxxxxxxxx veel sõiduauto Citroen Berlingo (esmase registreerimise aeg 2006), mille väärtuseks hindab ajutine pankrotihaldur 3000 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Peugeot 406 (registreerimise aasta 2002). Nimetatud sõiduk ei ole võlgniku valduses. Võlgnik esitas menetluse ajal kohtule tõendina Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millest nähtub, et sõiduauto on võlgnikult varastatud (ära võetud võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil). Kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole olnud võimalik koguda lisatõendeid, on kriminaalmenetlus lõpetatud. Tagasivõitmise nõudeid või vara tagasivõitmise võimalusi Üxxx Rxxxxxxx ei ole teada. Üxxx Rxxxxx töötab juhatuse liikmena OÜ-s Teearu Talu. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et tema töötasu on palga alammäära ulatuses. Eeltoodust nähtub, et Üxxx Rxxxxxx võlad ületavad oluliselt tema vara väärtuse. Kohustused kokku on vähemalt 171 267,48 eurot. Võlgniku vara väärtus on kokku 63 021,90 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes, järeldab kohus, et Üxxx Rxxxxx on maksejõuetu
lg 2 mõistes, ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega esineb alus
Kohus peab õigustatuks pankroti välja kuulutamist, kuna pankroti väljakuulutamisega saabuvad
lg-s 1 nimetatud tagajärjed, sh lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Ajutina pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetluse kulud on võimalik katta pankrotivara arvelt (osaliselt võlgniku vara arvelt ja osaliselt tema töötasu arvelt). Seega ei esine alust menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et arvestades võlgniku suutmatust oma maksekohustustega toime tulla, tuleb võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, määrata pankrotihaldur ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Terje Eipre, kes on läbi viinud ajutise pankrotimenetluse ning kellel on kohtu usaldus ja kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast. Terje Eipre on kohtule andnud ka nõusoleku halduri ülesannete täitmiseks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 4. oktoobril 2011. a kell 09.30 Jõgeva kohtumajas. Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. 6
lg 2 näeb ette, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjuslikus seoses võlgniku poolt oma kohustuste rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-31978 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta temale kuuluva vara käsutamine. Vastavalt
lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kulud
lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
näeb ette, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on aruandes esitanud taotluse temale tasu maksmiseks summas 1152 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot) ja kulude hüvitamiseks summas 300 eurot. Võlausaldaja vaidles ajutise halduri taotlusele tasu ja kulutuste hüvitamiseks sellises ulatuses vastu. Võlausaldaja leidis, et arvestades asja mahtu ja keerukust on küsitav summa liiga suur. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud osaliselt.
teise lause järgi arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Ajutise pankrotihalduri aruande põhjal on ta teinud tööd 12 tundi (võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamiseks järelepärimiste koostamine, saatmine 2 tundi, võlgniku poolt esitatud dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslik analüüs võlgniku vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamise eesmärgil 3 tundi, ajutise aruande koostamine, täiendamine ja lisade paljundamine 6 tundi, istungil osalemine 1 tund). Ajutine pankrotihaldur taotleb töö eest tasu
Kohus leiab, et arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ei ole põhjendatud halduri tasu seadusega ettenähtud ülemmäära ulatuses. Tegemist ei ole väga keeruka ajutise pankrotimenetlusega. Võlgniku võlausaldajate ring ning vara ja kohustuste nimekiri ei ole suur. Peamiseks võlausaldajaks on Swedbank AS ja peamiseks kohustuseks on käenduslepingust ja laenulepingust tulenev võlg Swedbank AS-i ees. Seega ei ole asjas andmete ja tõendite kogumine olnud väga mahukas. On puudunud vajadus maksevõime hindamise järele, raamatupidamisandmete analüüsimiseks. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on põhjendatud ajutise pankrotihalduri tasu määras 51,13 eurot ühe tunni eest, 7 seega kokku halduri tasu 12 töötunni eest 613,56 eurot (12 tundi x 51,13 eurot). Halduri töötasult tuleb sotsiaalmaksuseaduse § 2 alusel maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 % maksustatavalt summalt. Seega on põhjendatud ajutise halduri tasu kokku summas 816,03 eurot (tasu 613,56 eurot ja sotsiaalmaks 202,47 eurot). Haldur taotles tema töötasu väljamõistmist 397 euro ulatuses riigi vahenditest. Kohus leiab, et tasu tuleb välja mõista pankrotivarast. Ajutise halduri tasu ja kulud on võimalik hüvitada riigi vahenditest
lg 4 alusel juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Antud juhul sellist olukorda ei esine ja
Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas 300 eurot, mille hüvitamist ta nõuab. Haldur on esitanud kulude aruande, mille põhjal on kulunud 190,24 eurot bürookulule (kontoritehnika, üür jne), 0,39 eurot ümbrikele, 4,50 eurot tähitud kirjade saatmisele ja 54,87 eurot fotokoopiatele. Arvestades halduri töömahtu on nimetatud kulud mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb pankrotivarast halduri kasuks välja mõista. Pankrotihalduri taotlusel tuleb haldurile hüvitatavad kulutused välja mõista Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 6 järgi on lubatud määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumine büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleva otsuse tegemisel on kohus lähtunud Pankrotiseaduse §§-est 13, 15 lg 2, 23, 30 lg 1, lg 2, 31 lg 1, lg 2, lg 4, lg 5, lg 6. Kohtunik Ü.Raag 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.