lg 4 ja poolte vahel 28.05.2012 sõlmitud kompromisslepingus kokkulepitu alusel saab määrusele esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) kaudu Tartu Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sxxxx Kxxxxxxxx esindaja Anne Vissak esitas 08.07.2011 kohtule hagiavalduse, millega taotles elatise väljamõistmist MxxxLxxxxx igakuiselt summas 139 eurot Sxxxxx Kxxxxxxxx kasuks tema ülalpidamiseks kuni SxxxxxxKxxxxxxxx täisealiseks saamiseni. Ühtlasi taotleti hagiavalduses kohaldada hagi tagamise abinõud ning kohustada Mxxxx Lxxxx menetluse ajal maksma SxxxxxxKxxxxxxxx ülapidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 139 eurot kuus (tl 2–4). Tartu Maakohtu 21.07.2011 määrusega võeti eelnimetatud hagiavaldus menetlusse ning saadeti kostjale hagiavaldus koos lisadega ning kohustati vastama kohtule kirjalikult hiljemalt 25.08.2011 (tl 1). Tartu Maakohtu 21.07.2011 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning kohustati Mxxxx Lxxxx hagi tagamise abinõuna maksma laps SxxxxxKxxxxxxxx ülapidamiseks elatist 139 2 eurot kuus alates nimetatud määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-11-31836 lõpplahendi jõustumiseni (tl 7–8). Hagimaterjale kohtul Mxxxx Lxxxxxx vastavalt
§-le 393 kätte toimetada ei olnud võimalik. 31.10.2011 esitas hageja esindaja kohtule taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-1131836 kuni Mxxxx Lxxxxxtabamiseni, kuna Tartu Maakohtu 20.09.2011 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-6558 on Mxxxx Lxxx kuulutatud tagaotsitavaks (tl 30). Tartu Maakohtu 10.11.2011 määrusega hageja esindaja eelnimetatud taotlus rahuldati ning peatati tsiviilasjas nr 2-11-31836 menetlus kuni MxxxxxLxxxx tabamiseks, kuid mitte kauemaks kui 3 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest (tl 31–32). Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega uuendati tsiviilasjas menetlus ning ühtlasi määrati hagimaterjalide kostjale saatmine ja kohustati kostjat kohtule kirjalikult vastama 21.05.2012 (tl 42–43). MxxxxxLxxx esitas 30.04.2012 kohtule seisukohad, milles muuhulgas tunnistas nõuet enda vastu ning leidis, et „asi võiks laheneda kohtulikul kokkuleppel“ (tl 47). Kohus edastas Mxxxx Lxxxx eelnimetatud vastuse hagiavaldusele hageja esindajatele, määrates, et hageja seisukohad või poolte allkirjastatud kokkulepe tuleks kohtule esitada hiljemalt 28.05.2012 (tl 48). Kohtule esitati hageja ja kostja vahel 28.05.2012 sõlmitud kompromissleping, taotlus esindajatasu väljamõistmiseks ning Ixxxx Kxxxxxxxx kinnitus selle kohta, et Ixxxx Kxxxxxxx on elatisabi seaduse (edaspidi ElatisAS) alusel saanud Eesti Vabariigilt Sxxxxx Kxxxxxxxx ülapidamiseks 287,70 eurot ning nimetatud summa arvestatakse Mxxxx Lxxxx võlgnevusest maha. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja selle saab rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Esitatud elatisenõue on alaealise lapse huvides, seega avalikes huvides ja kohtul on võimalik tulenevalt
Pooltevaheline kompromiss on sõlmitud elatisesummale, mis tuleneb PKS § 101 lg-st 1, st vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kuigi hageja on suurendanud elatisenõuet võrreldes hagiavalduses taotletud summaga, leiab kohus, et kompromisslepingu alusel kokkulepitud elatisesummad vastavad PKS § 101 lg-st 1 tulenevale, kuna nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus märgib, et hageja nõude muutmine alates 01.01.2012 on põhjendatud ning tingitud asjaolust, et hagiavalduse esitamise ajal, s.o 08.07.2011, oli kehtiv Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille §-s 1 kehtestati töötasu alammääraks ühes kuus 278,02 eurot. Seega vastas poolele kehtestatud alammäärale 139 eurot. Alates 01.01.2012 jõustus Vabariigi 3 Valitsuse määrus nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt on töötasu alammääraks ühes kuus 290 eurot. Seega vastab alates 01.01.2012 poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale 145 eurot. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss kohustab kostjat, sh tagasiulatuvalt, tasuma elatist seaduses sätestatud summa ulatuses, millest pooled on põhjendatult leppinud kokku maha arvestada summa, mis hageja on saanud ElatisAS alusel. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja vastavalt
§-le 431 lõpetab asja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Ixxxx Kxxxxxxxx esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt taotleb esindaja tasu määramist summas 207,84 eurot, millele lisandub käibemaks 41,57, s.o kokku 249,41 eurot. Kohus, tehes kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatud suurust, võtab aluseks Riigi õigusabi seaduse § 21, § 22, § 23 sätted ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ kehtestatud alused. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on tasutaotluse esitanud „Korra“ p.36, p.37 alusel, arvestades Eesti Advokatuuri juhatuse poolt tehtud muudatusi, viimati seisuga 13.12.2011.a. ja tasutaotlus on üldjoontes põhjendatud. Samas leiab kohus, et hinnates osutatud õigusabi mahtu ja selleks vajalikku aega vastavalt RÕS § 22 lg.7 järgi, ei saa lugeda selles menetluses põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele kulunud aega 4 pooltunni ulatuses. Hagiavaldus on minimaalses võimalikus vormis ja sisuga, mistõttu selle koostamisele kulud aeg ei saa advokaadi puhul olla rohkem kui 2 pooltundi. Seetõttu vähendab kohus riigi õigusabi osutamisele kulunud põhjendatud aega 2 pooltunni võrra ja määrab õigusabi osutaja tasu kokku summas 211.06 eurot, millest tasu 175,88 eurot ja lisanduv käibemaks 35,18 eurot. Tasu väljamaksmise õigusabi osutajale korraldab kohtulahendi alusel Eesti Advokatuur.
lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kohaldada
Kxxxxxxxx kanda esindajatasu summas 211.06 eurot, kuna Ixxxx Kxxxxxxxxxx määrati Tartu Maakohtu 26.04.2011 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega vabastati Ixxxx Kxxxxxxx riigi õigusabi andmise määrusega kohustusest hüvitada riigituludesse riigi õigusabi osutamisest tekkivad kulud ning seetõttu ei ole IxxxxKxxxxxxxxxx võimalik nimetatud tasu välja mõista. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lähtuda
lg-s 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud. Seega on kohus seisukohal, 4 et käesoleval juhul kuulub rakendamisele
lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuigi käesoleva kohtulahendiga lõpetab kohus menetluse pooltevahelise kompromissi sõlmimise tõttu, tuleb kohtu hinnangul arvestada, et kompromissi tulemusena saavutas hageja sisuliselt hagi rahuldamise, st hageja taotles hagiavalduses kostjalt elatise väljamõistmist ning sellise tulemuse ta kompromissiga ka saavutas. Seega tuleb kohaldada
lg-s 3 märgitut ning kostjalt välja mõista hageja menetlusabi kulud, s.o summas 211.06 eurot. Muude kulude osas tuleb lähtuda
Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ülle Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.