← Eesti

2-11-31748/4

Obsah (7)§ 430§ 428§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-11-31748 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-11-31748 Tsiviilasi Aktsiaseltsi

§ 430

lg 2 järgi esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kompromissitingimused on saadetud kohtule hageja poolt ja kostja on kinnitanud kompromissi sõlmimist sellistel tingimustel. Kostja on esitanud kohtule ka tõendi (maksekorralduse) selle kohta, et ta on asunud kompromissi täitma, s.o tasunud kompromissiga kokkulepitud esimese osamakse. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. 2 Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu ja õigusabikulud. Nimetatud menetluskulude tasumise kord on ette nähtud kompromissis. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel 08.07.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 319,55 eurot (tl 11). Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot. Ü. Raag Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.