§-st 28 tulenev raske juhtimisveaga kaasnev vastutus, mistõttu muuliigiliste vastutuste lisandumist ei pea kohus vajalikuks. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Teoreetiliselt on olemas võimalus vara tagasivõitmiseks võlgniku juhtorgani liikmelt (mahtuniversaal Citroen Berlingo). Kohus on siinjuures seisukohal, et OÜ Teearu Talu võlgade struktuur on selline, et kõigi võlausaldajate hulgas saab oma nõudele osalise rahulduse ainult suurim võlausaldaja AS Swedbank ja arvestades OÜ Teearu Talu võimaliku pankrotivara suurust, saaks see võlausaldaja selles pankrotimenetluses oma võlale osalise rahulduse summas, mis ei õigusta pankrotimenetluse läbiviimist (selleks, et kasutada võimalust esitada tagasivõitmise korras nõue juhtorgani liikme vastu). Seejuures ei saa arvestamata jätta, et sama võlausaldaja on esitanud samast lepingust tuleneva võla alusel pankrotiavalduse võla käendaja vastu, mis- arvestades kinnistu kuulumist käendajale- annab võlausaldajale võimaluse saada oma nõudele (osaline) rahuldus füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses. See tähendab, et võlausaldaja jaoks on mõistlik ja otstarbekas taotleda oma nõudele rahuldust füüsilisest isikust pankrotimenetluses. Võlausaldaja on teatanud kohtule, et ta ei ole nõus tegema kulutusi selles pankrotimenetluses, et vältida menetluse raugemist. Sellega on täidetud
Pankrotimenetlus on avalik-õiguslik menetlus, mille eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (
). Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et pankrotimenetlusest ei tule kujundada võlausaldajatele koormat, mida vedades tuleb võlausaldajatel esitada avaldusi, dokumente ja osaleda aktiivselt menetluses, kuid milles algusest peale puudub perspektiiv saada oma nõuetele osalinegi rahuldus. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Teearu Talu pankrotimenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui 6 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhataja Üxxx Rxxxxxx. Menetluskulude jaotus
lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul on olemas vara vähemalt pangakontodel oleva raha näol, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik Ü.Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.