Oluline on lisada, et võlausaldaja on täitnud kohustuse enne seda, kui ta sai teada pankrotiavalduse esitamisest. Samas pole võlausaldaja, teades, et kohustus on täidetud, oma pankrotiavaldusest siiani loobunud. Võlgnik leiab, et selline võlausaldaja tegevus viitab selgelt tema pahausksusele ning peab olema käsitletav võlausaldaja menetlusõiguste kuritarvitamisena, mida peab võtma arvesse antud asjas kõikide menetluskulude võlausaldaja kanda jätmisel. Võlgnik põhjendab, et ta ei ole maksejõuetu- tegemist on suurettevõttega, kelle puhaskasum aastal 2009 oli 9 500 000 krooni, ainuüksi võlgniku kasum ületab hageja nõuet enam kui 48 kordselt. Kui võlgnik teenibki nüüd kasumit vähem, jätkuks tal ikka vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Seega ei esine võlgniku puhul PankrS § 1 lg-s 2 toodud maksejõuetuse tunnuseid. PankrS § 10 lõike 6 kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Punktides 1.
Hagita menetluses kannab üldreeglina menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb aga mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (
Avaldaja leiab, et võlgnikult tuleb menetluskulud välja mõista sõltumata sellest, kas kohus pankrotiavalduse rahuldab või rahuldamata jätab. Kuivõrd avaldus esitati kaalutletult ja põhjusega, siis ei ole sellest loobumine vajalik, pealegi ei soovi võlgnik kompromissi. Avaldaja on jätkuvalt veendunud, et ilma pankrotiavalduse esitamiseta ei oleks võlgnik oma võlga kätte saanud. Avaldaja on tõendanud, et võlgnik ei asunud võlga tasuma enne, kui oli kindel, et temale 02.06.2011 kättetoimetatud pankrotihoiatuses tehtud ähvardus on ka täide viidud, s.o on esitatud kohtule pankrotiavaldus. Üksnes selline äärmuslik käik sundis võlgnikku tegutsema. Võlgnikul oli ajavahemikus 02.06. – 28.06.2011 aega 26 päeva, et hoida ära tema vastupankrotiavalduse esitamise. Selleks tuli võlgnikul tasuda võlgnevus või võtta avaldaja esindajaga ühendust võla ajatamise osas kokkuleppe sõlmimiseks. Paraku võlgnik ei valinud 26 päeva jooksul ühtegi talle pakutud varianti, vaid valis hoopis kolmanda tee. Võlausaldaja palub välja mõista AS-lt Werol Tehased FIE Pxxxx Pxxx kasuks menetluskulud summas 1 158,66 eurot, millest on maha arvatud tasutud käibemaks summas 129,20 eurot. 3 19.07.2011.a. esitas võlgniku esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares kohtule kirjalikud seisukohad seoses FIE Pxxxx Pxxx taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks. 19.07.2011 kirjalikes vastuväidetes on võlgnik asunud seisukohale, et menetluskulud tuleb PankrS § 15 lg 6 alusel jätta pankrotiavalduse esitaja kanda.
S § 15 lg 5 on omavahel üld-ja erinormi suhtes, millisel juhul peab kuuluma kohaldamisele PankrS § 15 lg-s 5 sisalduv erinorm, kuna see reguleerib konkreetset olukorda täpsemalt ja kohaldub asjaoludele vahetumalt. Võlgnik rõhutab, et ta täitis oma kohustuse võlausaldaja ees enne seda, kui ta sai teada pankrotiavalduse esitamisest ja enne seda kui pankrotiavaldus oli üldse menetlusse võetud. Seega täitis ta kohustuse menetluseväliselt ning tema kahjuks ei saa kohaldada menetlussätteid võlgnevuse fakti põhjal, mis toimus enne võlgniku menetlusse astumist. Võlausaldaja, teades, et kohustus on täidetud, ei loobunud oma pankrotiavaldusest. On ilmne, et võlausaldaja eesmärk oli saada oma nõudele rahuldust, mistõttu oleks võlausaldaja võinud oma nõude võlgniku vastu maksma panna hagimenetluses. Kuivõrd pankrotiavalduse aluseks olev nõue rahuldati võlgniku poolt täies ulatuses, siis on ilmne, et võlgnik ei ole antud hetkel olnud püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja ei loobunud oma nõudest võla tasumise päeval (05.07.2011), ta ei loobunud sellest ka järgneva 13 päeva jooksul. Sellega põhjustas võlausaldaja võlgnikule tarbetuid menetluskulusid, teades juba 05.07.2011.a., et tema pankrotiavaldus jääb rahuldamata. Võlgnik leiab, et antud asjas tuleb kõik menetluskulud jätta võlausaldaja kanda ja mõista temalt välja ka võlgniku poolt kantud menetluskulud vastavalt 07.07.2011.a kirjalikele seisukohtadele lisatud arvele ja 18.07. 2011.a kohtuistungil esitatud arvele. Võlgnik leiab, et võlausaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud ebamõistlikult suures summas menetluskulusid, mistõttu need kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Avel nr 745 toodud selgituses on märgitud „istung Weroli asjas Jõgeval 3 h“, kuid 18.07.2011.a toimunud eelistung kestis kella 11.30 – 12.30, seega kokku 1 tund. Seega on võlausaldaja taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist 2 tunni eest täiesti põhjendamatult. Võlgnik palub igal juhul vähendada arve nr 745 alusel väljamõistetavat õigusabi kulu 2 tunni võrra. Seega oleks arve nr 745 alusel väljamõistetavaks maksimaalseks summaks 66 eurot (summale ei ole arvestatud juurde käibemaksu). Võlgnik leiab, et arve nr 741 selgitusse märgitud võlanõude analüüs (3 tundi) peaks olema hõlmatud pankrotiavalduse koostamise mahus (4 tundi) ja võttes arvesse, et pankrotiavaldus on ise mahuliselt 3,5 lehel, millest suur osa moodustab faktiliste asjaolude ning menetluse kirjeldus, siis võib arvata, et pankrotiavalduse koostamisele koos võlanõude analüüsiga võis kokku kuluda mitte üle 4 töötunni. Sellisel juhul on arvel nr 741 märgitud 3 tunni pikkune võlanõude analüüs ilmselgelt põhjendamatu ja ebavajalik kohtukulu. Võlgnik palub igal juhul vähendada arve nr 741 alusel väljamõistetavat õigusabikulu 3 tunni võrra võlanõude analüüsi arvelt. Seega oleks arve nr 745 alusel väljamõistetavaks maksimaalseks summaks 639,46 eurot (ilma käibemaksuta) Seega juhindudes
lg-st 1 on arve nr 745 ja 741 alusel esitatud menetluskulu maksimaalseks summaarseks põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 705,46 eurot. Arvestades eeltoodut on võlausaldaja nõudnud põhjendamatult suure menetluskulu väljamõistmist ja summaarselt ei saa väljamõistetava menetluskulu suurus ületada 639,46 eurot. Võlgnik taotleb kohtult, et kohus nõuaks sideteenuse osutajalt sissetulnud kõnede eristuse esitamist, et teha kindlaks, kes ja millisel kuupäeval ja kellaajal helistas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja ja küsis informatsiooni AS Werol Tehased kohta esitatud pankrotiavalduse asjus. Kohtuistung Kohtuistungil 18.juulil kinnitas võlausaldaja, et võlgnik on 04.juulil tasunud Pxxxx Pxxxxx ära võla summas 25 277.41 eurot. Võlgnik on võla tasunud peale seda, kui sai teada tema 4 vastu esitatud pankrotiavaldusest. Võlgniku võlgnevus võlausaldajale ei ületa enam seda künnist, mis on vajalik pankrotiavalduse esitamiseks aktsiaseltsi vastu. Seetõttu ei ole enam vajadust ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Lähtudes õiglusest, kuna pankrotiavalduse esitamise on põhjustanud võlgnik, palub võlausaldaja mitte jätta võlgniku menetluskulusid võlausaldaja kanda ja palub võlgnikult välja mõista võlausaldaja menetluskulud kooskõlas
Võlausaldaja esitas pankrotihoiatuse kätteandmist tõendava originaaldokumendi (koopia tl.10). Võlgnik jäi kirjalikes vastuväidetes esitatu juurde. Võlgnik on võla tasunud enne pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist, tasumine on toimunud heas usus. Weroli 2010 majandusaasta aruanne näitab, et maksejõuetusest ei saa juttugi olla, puhaskasum on 14 miljonit krooni. Majandusaasta aruanne on kinnitatud 12.juulil. Avaldaja on kuritarvitanud oma menetlusõigusi, esitades pankrotiavalduse aga mitte hagiavalduse. Avaldaja on jätnud eelnevalt kontrollimata, kas maksejõuetus esineb. Võlgniku esindaja ei oska vastata kohtu küsimusele selle kohta, miks arveid õigeaegselt ei tasutud ja võlausaldaja küsimusele selle kohta, miks pankrotihoiatusele ei reageeritud. Võlgniku esindaja väljendab arvamust, et pankrotihoiatus on pehmem vahend ja see lahendati majasiseselt, advokaadi poole pöördumata. Võlgniku arvates on võlausaldaja taotlenud teadvalt eesmärki, mida pankrotiavaldusega ei ole võimalik saavutada. Pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult, tuleb jätta rahuldamata ja panna kõik kulud avaldaja kanda. Võlgnik jääb selle juurde, et on väga oluline, kes ja millal helistas selle pankrotiavalduse asjus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Võlgnik esitas kohtumaja juhiga peetud kirjavahetuse, maksekorralduse võla tasumise kohta 04.07.2011 ja võlgniku majandusaasta aruande 2010. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja seisukohad ja tutvunud asjas olemasolevate kirjalike materjalidega leiab, et esinevad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks AS Werol Tehased pankrotimenetluseks. Kohus pankrotiavalduse menetlemisel lähtub järgmistest Pankrotiseaduse sätetest: § 2: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. § 10 lg.1: Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg.1 sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 6 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 15 lg.6 sätestab: Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Pankrotiseadus on eriseadus, mistõttu kohus võtab PankrS § 15 lg.6 sätestatu aluseks pankrotimenetluse spetsiifiliste kulude- pankrotiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv- jaotamisel ja jätab selle kulu pankrotiavalduse esitaja kanda. Kohus leiab, et kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud-
Asjas on tõendamist leidnud, et võlgniku võlg võlausaldaja ees püsis kauem kui kuus kuud vaatamata sellele, et võlgnik võlga tunnistas. Võlgnik ei osanud ka kohtumenetluses esitada võla tasumatajätmise põhjendusi. Võlgnik ei reageerinud pankrotihoiatusele ega tasunud ka sellele järgneva 10 päeva kestel võlga. Selline käitumine osutab, et võlgnik andis oma käitumisega kindla põhjuse nõude esitamiseks kohtule tema vastu. Võlausaldaja avalduse alusel jääb ajutine haldur nimetamata põhjusel, et võlgnik on täitnud kohustuse pärast PankrS § 10 lg.2 p.1 märgitud tähtaja möödumist ehk pärast selle tähtaja möödumist, mille seadusandja on näinud ette võlgnikule oma maksevõime ja kohustuse täitmise soovi tõendamiseks. Fakt, et võlgnik täitis kohustuse kuus kuud hiljem ja pärast Pankrotiseaduses sätestatud tähtaja (10 päeva) möödumist, välistab võimaluse rääkida kohustuse täitmisest võlgniku poolt heas usus, seda eriti olukorras, kus võlgnik teatab oma headest majandustulemustest ja suurest bilansimahust. Kuna võlgnikule oli pankrotihoiatus esitatud, tuli tal eeldada, et kohustuse täitmatajätmise puhul hoiatus realiseerub ehk esitatakse pankrotiavaldus. Seetõttu on tarbetu ka arutlus teemal, kas võlgnik sai pankrotiavalduse kohtule laekumisest teada pankrotiavalduse kättetoimetamisel kohtu poolt või muul viisil. Võlausaldajale on olnud põhjendatult vajalik õigusabi kasutamine ja vastavate kulude kandmine. Kuna võlausaldajal oli oma nõude maksmapanekuks ka muid menetlusviise, kuid valiti viis, milles menetluslik nõue (nimetada ajutine haldur) jääb rahuldamata, siis PankrS § 15 lg.6 ja
lg.1 koostoimes jätab kohus võlausaldaja menetlusvälised kulud (kulud õigusabile) võlausaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega Pankotiseadus ei anna juhiseid menetluskulude jaotuseks juhul kui avalduses sisalduv nõue on enne sisulise otsuse tegemist rahuldatud.
lg.1 esimene lause ütleb, et menetluskulud kannab isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas tehakse lahend AS Werol Tehased huvides.
lg.5, lg.6 annab juhised menetluskulude jaotuseks olukorras, kui isik, kelle vastu on nõue esitatud, on nõude rahuldanud, kuid ta on oma käitumisega andnud põhjuse nõude esitamiseks. Kuna oma lepingulist kohustust FIE Pxxxx Pxxx ees rikkunud võlgnik on andnud põhjuse tema vastu kohtule nõude esitamiseks, siis on tuginedes
lg.1 õiglane jätta võlgniku kohtuvälised kulud (kulud esindaja õigusabile) võlgniku kanda. Kohtunik Ü.Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.