Obsah (6)

§ 298§ 101§ 313§ 316§ 334§ 335

Tsiviilasi nr 2-11-30044 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-30044 Ts

) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 298

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostja võttis õigeks, et ta ei tasunud hagejale üüri ja kõrvalkulude eest nõuetekohaselt. Seega rikkus kostja üürilepingut.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuste täitmist.

§ 313

lg 1 järgi võib kumbki pool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda.

§ 316

lg 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.05.

1. a. Hageja nõuab kostjalt üüri vastavalt lepingus kokkulepitule alates 01.01.
2. a kuni 30.04.
3. a 50 eurot kuus, s.o nelja kuu eest summas 200 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kõrvalkuludena kütte ja vee eest 469,51 eurot ja elektri eest 129,96 eurot. Pärast summade täpsustamist võttis kostja nimetatud nõuded kohtuistungil õigeks ega esitanud nõuetele selles ulatuses vastuväiteid. Hageja on esitanud tõendina Jõgeva Elamu AS-i arved hooldusteenuste, vee ja soojuse eest korteris xxxxxxxxxxxx perioodil 01.10.2010–30.04.2011.a (tl 77–83). Nimetatud arvetest nähtub, et perioodi 01.10.2010–30.04.2011.a eest on esitatud arveid vee ja soojuse eest kokku summas 707,96 eurot. Kostja on tasunud arveid summas 238,45 eurot ja võlgnevus kütte ja vee eest on 469,51 eurot. Hageja on esitanud tõendina AS-i Eesti Energia arved korterile osutatud teenuste eest
4. a septembrikuu, novembri, detsembri eest (tl 43, 55, 56) ja
5. a veebruari ja märtsi eest (tl 39-40). Hageja arvestas kostja vastuväidet, et kostja tasus korterisse elama asumisel elektriteenuste eest võla summas 30.93 eurot, mis oli tekkinud enne üürilepingu sõlmimist ning on nimetatud summa nõudest maha arvestanud. Pooled jõudsid ühiselt seisukohale, et elektri eest võlgneb kostja hagejale 129,96 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üüri perioodi 01.01.
6. a kuni 30.04.
7. a eest summas 200 eurot, vee ja küttekulude võla katteks 469,51 eurot ja elektri võla katteks 129,96 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista üüri kahe kuu eest pärast üürilepingu lõppemist alates 01.05.
8. a, kuna kostja ei andnud hagejale korterit üle. Kostja vaidles nimetatud nõudele vastu. Kostja võttis õigeks, et ta viivitas korteri hagejale üleandmisega, kuid ta ei ole nõus tasuma üüri
9. a juunikuu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline üürileping lõppes 30.04.2011.a hageja ülesütlemisega.

§ 334lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama.

Kostja väitel soovis ta korteri võtmed hagejale üle anda 04.05.2011.a, kuid hageja ei tulnud temaga kokku saama. Kostja ei suutnud enda tõendada. Kohus ei loe kohaseks võtmete üleandmiseks kostja kasutatud viisi panna korteri võtmed korteri postkasti, eriti juhul kui postkasti võti asus lukustatud korteris. Kohus leiab, et kostjal oli muid võimalusi korteri võtmete üle andmiseks, kuna ta oli enda sõnul teadlik, kus hageja elab. Kuna hageja ei ela ebamõistlikult kaugel vaid samas linnas, siis oli kostjal võimalus viia võtmed näiteks hagejale koju.

§ 335

näeb ette, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda muu hulgas üürilepingus kokkulepitud üüri. Kuna kostja ei tõendanud korteri üleandmist hagejale pärast üürilepingu lõppemist, siis on põhjendatud hageja nõue kahjuhüvitisena kahe kuu eest lepingus kokkulepitud üüri nõudes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 100 eurot. 3 Kohus jätab andmata hinnangu poolte seisukohtadele seoses väidetava torutööde kulu ja lukkude lahti muukimise kulu osas, sest kohtule ei esitanud nimetatud summade väljamõistmiseks nõudeid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maimu Laumets Kohtunik 4