) § 7 kohaselt ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
lg 1 tuleneb ettevõtja ainuõigus oma ärinimele.
lg 2 järgi peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 2.veebruari 2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05 p-s 12 selgitanud, et ärinime selgesti eristatavus ei tähenda üksnes keeldu tegutseda teise äriühinguga identse nime all, vaid ärinimi ei ole selgesti eristatav ka siis, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Menetlusosalised on erineval arvamusel, kui suur mõju on sellel, kas erametsakeskus on kirjutatud kokku või lahku. Avaldaja on kohtule esitanud eriteadmistega isikuna käsitletava TLÜ professori, PhD eesti keele alal, keelenormi rakendamise eest vastutava Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja varasemate õigekeelsuskomisjonide liikme alates 1980.a.; tekstianalüüsi, keele variatiivsuse, eesti keele sõnavara ja grammatika, verbaalse kommunikatsiooni, õigekeelsuse, õigus- ja halduskeele jm ainekursuste eest vastutaja, TÜ õigusteaduskonna külalislektori Krista Kerge arvamuse (tl 111) nimede eristatavuse kohta, kes on selgitanud, et eesti keeles ei eristu fraas „erametsa keskus“ ja liitsõna „erametsakeskus“ põhjusel, et nende sõnaline koosseis on sama – kokku-lahkukirjutus ei kanna tähendust, vaid sellel on rütmiline põhjendus. Erametsakeskus võib kirjutada eesti keeles nii kokku kui sõnast „keskus“ lahku. Lisaks on eriteadmistega isik märkinud, et suulises tekstis ei eristu kõnealused fraasipõhjad üldse ning kirjalikus tekstis eristuvad ainult siis, kui lugejal on kaks täisnime ajaliselt lähestikku või korraga silme ees. Kohus nõustub eriteadmistega isiku hinnanguga, et kokkulahkukirjutamine ei anna antud juhul ärinimele piisavat eristust. Puudutatud isik leiab, et kuivõrd tema ärinimes on rõhk sõnal „kagu“, eristab see nimetatud äriühingut ja selle ärinime selgelt avaldaja omast ning ka teistest sarnase nimega äriühingutest. Avaldaja on arvamusel, et sõna „kagu“ tähistab üksnes geograafilist piirkonda ning sellest tulenevalt on suur tõenäosus, et keskmine tarbija tajub Kagu Erametsa Keskus OÜ-d kui Sihtasutuse Erametsakeskus allüksust, mis tegutseb Kagu-Eesti piirkonnas. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et tegutsemise asukohale viitav sõna „kagu“, ei ole piisav eristamaks ärinimesid. Ka kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamuses on eriteadmistega isik leidnud, et täiendil „kagu“ on eristav roll üksnes tekstiväliselt ning ka siis ei ole välistatud, et Kagu Erametsa Keskus mõjub avalikkuse silmis Erametsakeskuse osana või allüksusena. Eelneva põhjal ei ole täiendi „kagu“ kasutamine piisav ärinime eristamiseks. Avaldaja on kohtule esitanud halduslepingute koopiad (tl 13-24), mis tõendavad riigi poolt EMK üleantud haldusülesandeid; e-kirjavahetuse (tl 54-66); Tiina Mitti kirja ja Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsuse koopia OÜ Kagu Erametsa Keskuse esindaja poolt toimepandud õigusrikkumise kohta (tl 101-102), Aarne Volkovi ja Erki Soka e-kirjad (tl 104, 105), Tartu Maakohtu 15.04.2015.a. jõustunud kohtumäärused (tl 96-99). Puudutatud isik on esitanud Google otsingu väljavõtted (tl 113-116), äriregistri väljavõtte Tartu Erametsakeskus OÜ kohta (tl 117). Aarne Volkovi ja Erki Soka e-kirjadest nähtuvalt on erametsaomanikud sageli ajanud segi ja pöördunud nende poole Kagu Erametsakeskus OÜ reklaamikuulutuste peale metsamaterjali müügiks. Kui Google otsingu „erametsakeskus“ peale ei avane Kagu Erametsa Keskuse materjalid, siis otsingu „erametsa keskus“ puhul on need esileheküljel. Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal, et ärinimi Kagu Erametsa Keskus ei ole selgesti eristatav ärinimest Erametsakeskus
lg 2 mõttes ning nimesid ei muuda eristavaks ka sõnade „erametsa keskus“ lahkukirjutamine ega geograafiline täiend „Kagu“. 6. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ja kaubamärgitunnistuse koopiaga on tõendatud, et Sihtasutusele Erametsakeskus kuulub 01.11.2007 registreeritud kaubamärk „ERAMETSAKESKUS“ (tl 25,26).
lg 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 30.märtsi 2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 p-des 36, 37 selgitanud, et ainuüksi kaubamärgiseadusest ei tulene registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitset kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu kolmanda isiku ärinimes. Eesti õiguses on kaubamärgiomanike õiguste kaitset võrreldes kaubamärgiseadusega ja ühtlasi ka kaubamärgiseaduse (KaMS) §-s 14 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse sisu laiendatud
Puudutatud isik ei nõustu avaldajaga, et Kagu Erametsa Keskus OÜ kasutab oma ärinimes avaldajale kuuluvat kaubamärki. Seejuures on puudutatud isik tuginenud asjaolule, et kaubamärgina on kaitstud sõnaühend „erametsakeskus“ koos graafilise tähisega, kuid puudutatud isiku ärinime koosneb kolmest erinevast sõnast. Lisaks leiab puudutatud isik, et poolte tegevusalad on erinevad. Avaldaja leiab, et keskmine tarbija, võttes aluseks tähistest tekkiva üldmulje, tajub vastavaid tähiseid äravahetamiseni sarnastena ning on suur tähiste segiajamise tõenäosus. Sihtasutuse Erametsakeskus ärinimele ja registreeritud kaubamärgile „ERAMETSAKESKUS“ äravahetamiseni sarnase ärinime registreerimine ja kasutamine tekitab segadust erametsaomanikele (kes on üldiselt füüsilised isikud, so tarbijad ning kelle õigusalased teadmised ei ole väga kõrged), kes soovivad metsandustoetuste või muu metsandusliku informatsiooni saamise osas suhelda Eesti Vabariiki esindava juriidilise isikuga Sihtasutusega Erametsakeskus. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja kaubamärk on registreeritud kujutismärgina, millest suure osa moodustab tekst ERAMETSAKESKUS. Samas kohus nõustub avaldajaga selles, et Kagu Erametsa Keskus OÜ kasutab oma ärinimes kaubamärgina kaitstavat sõnalist tähist. Osas, mis puudutab sõna kirjutamist kokku või lahku, jääb kohus käesoleva määruse p 5 avaldatud seisukoha juurde. Puudutatud isik leiab, et kuivõrd Kagu Erametsa Keskus OÜ-l võimaldati ärinimi registreerida, ei sisalda see avaldaja kaubamärki. Avaldaja puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. Eelnevalt juba nimetatud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05 on asutud seisukohale, et ärinime õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel ei ole kohus seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte (otsuse p 11). Seega leiab kohus, et puudutatud isiku vastavasisuline vastuväide ei ole asjakohane. Neil asjaoludel leiab kohus, et Kagu Erametsa Keskus OÜ rikub
lg 3, kasutades ärinimes Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist tähist „ERAMETSAKESKUS“ ilma kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta. 7.
lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta äriseadustiku
Seega on avaldajal õigus VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1055 lg 3 p 1 alusel õigus nõuda kahju tekitava tegevuse keelamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldaja taotlus keelata Kagu Erametsa Keskus OÜ-l kasutada oma ärinimes Sihtasutuse Erametsakeskus ärinime osa „Erametsakeskus“ ja Sihtasutusele Erametsakeskus kuuluvat kaubamärki „ERAMETSAKESKUS“ on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samuti palub avaldaja tuvastada Kagu Erametsa Keskus OÜ kohustus kustutada äriregistrist Kagu Erametsa Keskus OÜ ärinime osa „Erametsa Keskus“. Kohus leiab, et sellisel juhul jääks puudutatud isiku ärinimeks Kagu OÜ, mis ei tagaks ettevõtte piisavat eristumist. Seetõttu on põhjendatud tuvastada Kagu Erametsa Keskus OÜ kohustus muuta oma ärinimi nii, et selles ei sisalduks kokku või lahku kirjutatuna sõna „erametsakeskus“. 8. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuludena tasunud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulusid 3150 eurot (tl 10, 118-126). Puudutatud isiku menetluskulu on õigusabikulu 660 eurot (tl 127) ja ta leiab, et menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda, kuna enne kohtusse pöördumist ei ole avaldaja pöördunud puudutatud isiku poole. Asja materjalidest ja avaldaja esindaja vastusest kohtuistungil (tl 129) nähtuvalt ei ole avaldaja kohtuväliselt puudutatud isiku poole pöördunud ärinime osa keelamise küsimuses. Kohus leiab, et arvestades neid asjaolusid on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.