) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt
p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2. Perekonnaseaduse (
) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul ei nõua hageja kostjalt elatist mitte
2 2-14-32290 3.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla
Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ei ole andmeid, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid peale hageja. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on osaliselt töövõimetu (tl 46-49), kuid kohus nõustub hagejaga, et nimetatud töövõimetustõenditest iseenesest ei nähtu täistöökohaga töötamise võimatus. 12.02.2015 otsuse nr 1186876 kohaselt on kostja töö valik piiratud, samas otsuse nr 1186878 järgi puude raskusastme ja lisakulude mittetuvastamise kohta KS lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest puuet ei esine. Kostja töötab xx-s xx xxxx (tl 80-81) enda väitel osalise tööajaga saades keskmist töötasu 174 eurot, mis on kooskõlas Danske Bank A/S Eesti filiaali konto väljavõtetega (tl 92-135), töötasule lisandub töövõimetuspension alates 13.01.2015 kuni 31.01.2016 148.98 eurot kuus (tl 50). Puuduvad tõendid, et kostja igakuine sissetulek oleks suurem, samas võimaldab eelpoolnimetatud sissetulek (kokku 322.98) arvestades kostja ja tema ülalpeetava võrdset kohtlemist maksta elatist 150 eurot kuus. 4. Konto väljavõtetest (tl 92-135) nähtub, et kostja on maksnud hagejale elatist pärast hagiavalduse esitamist (21.01.2015) järgnevalt: 10.02.2015 – 50 eurot; 06.03.2015 – 50 eurot ja alates aprill kuni september, s.o. 6 kuu eest 100 eurot kuus. Nimetatud summade tasumist on hageja ka tunnistanud ning taotlenud elatise igakuist väljamõistmist selle võrra vähem. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele perioodil 21.01.2015-20.03.2015, s.o. 2 kuu eest, 100 eurot kuus, alates 21.03.2015-20.09.2015, s.o. 6 kuu eest, 50 eurot kuus ja alates 21.09.2015 igakuuline elatis 150 eurot. 5.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõudnud tagasiulatuvat elatist alates 26.02.2014 algselt summas 1500 eurot, mida ta on hiljem vähendanud arvestades kostjapoolseid makseid 07.11.2014; 08.11.2014 ja 05.01.2015, igakuine makse 50 eurot. Kuigi kostja ei ole tõendanud oma väiteid veel täiendava elatise maksmise kohta tagasiulatuvalt nõutud perioodil, on hageja seda hinnanud 300 eurole, mille võrra on tagasiulatuvat elatist vähendanud. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-136 väites, et elatise nõudmisega viivitamise tõttu ei ole hageja seaduslik esindaja käitunud lapse huvides, kuid lapse seadusliku esindaja selgitustel üritas ta elatise osas kostjaga kokku leppida alates 2013 septembrist, mil laps läks lasteaeda ning ka hiljem, kui tekkisid elatise maksmisega probleemid. Nimetatud hageja seadusliku esindaja väiteid ei ole kostja ümber lükanud, seega ei saanud hageja tagasiulatuv elatise nõue olla kostjale ootamatu ega ka tema sissetulekute olemasolu arvestades ebamõistlikult koormav. 6. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja on elatise nõude vähendamisel juba arvestanud vanema osalise 3 2-14-32290 töövõime kaotusega. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.