) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 11.04.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1230,96 euro saamiseks. Kohus tegi 25.04.2013.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus oma 28.08.2013.a kohtumäärusega lõpetas maksekäsu kiiremenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Swedbank AS esitas 09.09.2013.a kohtule hagiavalduse Axxxxx Lxxxxx vastu püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1113,96 eurot, millest põhiosa 1032,11 eurot, intress 13,87 eurot, viivis 47,03 eurot ja kaardikasko 20,95 eurot, nõudes ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Kostjale ei ole õnnestunud edastada hagiavaldust hagis märgitud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Postiasutuse poolt tagastati kiri märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Politseiasutusel puuduvad andmed kostja elukoha kohta, samuti puuduvad kostja elukoha andmed tema lähedastel. Teadaolevale meiliaadressile kostja ei vasta. Kohus otsustas hagiavalduse kätte toimetada teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohus oma 04.10.2013.a kohtumäärusega otsustas toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte läbi elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded. 04.10.2013.a on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded kostjale vastamise ettepanek. Hagiavaldus ja vastamise ettepanek loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. 2 2-13-16315 Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2010.a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kosta kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr 5437404000605333 krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni (639,12 eurot), mis oli seotud arvelduskontoga nr 1101565087. Intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1032,11 euro väärtuses. Kostja jättis maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu ülesöelduks 12.02.2013.a. Seoses lepinguga sõlmisid poole P&C Insurance 27.11.2009.a krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määra, s.o 0.6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist, kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kontot debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamist omakorda nõuda kostjalt. 06.09.2013.a seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1113,96 eurot, millest põhiosa summas 1032,11 eurot, intress summas 13,87 eurot, viivis summas 47,03 eurot ja kaardikasko summas 20,95 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud 06.09.2013.a seisuga viiviste suuruseks kokku 47,03 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja hinnakirjas sätestatud määras, s.o 0,021% päevas.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 09.09.2013.a-09.12.2013 viiviste suuruseks 19,94 eurot (põhivõlg 1032,11 eurot x 0,021 % x 92 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. 3 2-13-16315 Hageja on palunud kostjalt välja mõista kaardikasko tasu summas 20,95 eurot, mille hageja on ise soodustatud isikuna tasunud kindlustusandjale. VÕS § 455 lg 1 kohaselt, võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, /…/. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Lg 2 kohaselt, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. / Kohus leiab, et kaardikasko summas 20,95 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta
lg 2 alusel kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja nõude esitamisel hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv summas 105 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 150 eurot.
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.