2-13-39418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26.november 2013.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-39418 Tsiviilasi Ü J hagi R J vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid Hageja Ü J Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja R J ( ) Kohtuistungi toimumise aeg 26.11.2013.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada Ü J ja R J abielu, mis on sõlmitud 23.08.2006.a. Pärnu Maavalitsuses, dokumendi nr
- Taastada R Ji soovil tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi R. Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
- Hageja on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Juhindudes PKS § 65, § 67 lg 1 ja TsMS § 164 lg 1 palub hageja:
- Lahutada Ü Ji ja R Ji
- augustil 2006.a. Pärnu Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne nr 252;
- Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude ja nõude õigusliku aluse kohaselt Ü Ji ja R Ji (enne abiellumist perekonnanimega R) abielu sõlmiti 23.augustil 2006.a, mille kohta on Pärnu 1 2-13-39418 Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 252 (lisa 1 – Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend). Abielust lapsi ei sündinud. Pooled elasid koos esialgu XXX, aga kolisid
- aastal elama XXX valda. Kooselu ei laabunud, kostja kaldus alkoholi tarvitama ning muutus joobes olles agressiivseks.
- aastal poolte isiklikud suhted üha halvenesid. Poolte abieluline kooselu lõppes
- aastal. Alates
- aasta detsembrikuust elavad pooled lahus. Hageja arvates on poolte abielusuhe pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi kooselu kostjaga taastada ning soovib abielu lahutada. Pooltel ei ole õnnestunud abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses abielu lahutada, sest kostja ei soostu hagejaga koos vastavat ühist kirjalikku avaldust esitama. Seetõttu on hageja sunnitud abielu lahutamiseks pöörduma kohtusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 alusel taotleb hageja abielu lahutamist kohtus. Vastavalt PKS § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad lahutuse või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei hageja ei soovi abielulist kooselu taastada. Kostja soovimatust esitada abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnale abielu lahutamiseks abikaasade ühine kirjalik avaldus saab pidada vaidluseks abielu lahutamise üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 67 lg-le 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on hageja ja kostja elanud eraldi aasta ja kaheksa kuud, s.t nii kaua, et poolte abielusuhteid saab pidada õige pea eelduslikult lõppenuks. Abielu ajal ei ole pooled soetanud kinnisvara ega muud olulise väärtusega vara, puudub vajadus jagada ühisvara kohtu kaudu. Eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete kasutamises poolte vahel vaidlus puudub. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja palub kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda. KOSTJA SEISUKOHT
- Kostja on kohtuistungil lahutusega nõus. Kostja soovib peale lahutust taastada enda varem kantud perekonnanime R. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kohtuistungil hageja kinnitas, et nende abielu kostjaga on lõppenud. Kuna pooled ei ole soovinud ka leppida ega kooselu taastada, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abieluline kooselu on lõppenud 2011 aastal ja alates sama aasta detsembrist elavad nad lahus. Seega tuleb abielusuhted lugeda pöördumatult lõppenuks. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. 2 2-13-39418 Reena Undrest kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3