Hageja teatas 22.10.
) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt poolte kokkuleppest kohustus kostja tarnima hagejale nisu hiljemalt 24.03.2012. a. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja ei ole kauba tarnimise kohustust tätinud. Kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust ja ei andnud hagejale lubatud kaupa kokkulepitud tähtajaks üle. Kuna kostja vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt temale ettemakstud summa tagastamist ja selle tasumisega viivitamise eest viivist.
lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingust taganeda või öelda lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise tagajärgedele 3 tuleb kohaldada lepingust taganemise sätteid.
lg 3 järgi saab üles öelda püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu ehk kestvuslepingu. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu puhul oleks olnud tegemist kestvuslepinguga.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja ei vaidle vastu hageja esitatud nõude suurusele. Kostja väitel on ta aga hageja nõude tasaarvestanud asjadega, mis on läinud hageja vadlusesse. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hageja nõude rahuldamata jätmist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue on tasaarvestatud tema nõudega hageja vastu.
lg 1 näeb küll ette, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada.
Tasaarvestus ei saa aga seaduse järgi toimuda automaatselt, vaid see nõuab eraldi tasaarvestada sooviva isiku toimingut.
ÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt.
lg-s 2 sätestatud tasaarvestuse õiguslikud tagajärjed tekivad alates tasaarvestava poole tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teisele poolele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Samas võib tasaarvestuse avalduse esitada ka kohtumenetluses vastuväitena nagu kostja seda on teinud. Selleks, et teha kindlaks, kas kostja on hageja nõude tasaarvestanud ja on saabunud
lg-s 2 ettenähtud tagajärg, s.o et hageja nõue kostja vastu on lõppenud kattuvas ulatuses, tuleb tuvastada kostja nõue hageja vastu. Kostja teatel võttis hageja juhatuse liige Rxxxxx Pxxxxtemalt omavoliliselt ära järgmised esemed: 1) STIHL 319 – saag, 2) STIHL 260 – saag, 3) ketaslõikur, 4) aktrell METABO, 5) ketaslõikur MASTER, 6) Õli profi – 10 liitrit, 7) naftapump 12v, 8) jahipüss, 9) suur akulaadija, 10) elektrikeevitus, 11) Volkswageni süütevõtmed (2 tk), 12) Volvo süütelukk, 13) rahakott 410-430 euro, mille väärtuseks hindab kostja kokku 7000,20 eurot. Äravõetud esemed on siiani hageja valduses. Kostja väitel on ta asju tagasi nõudnud, kuid hageja on sellest keeldunud. Hageja väitel on kostja poolt punktides 1-11 toodud asjad tõepoolest hageja valduses. Hageja ei ole asju ära võtnud aga omavoliliselt. Hageja teatel andis kostja esemed hageja esindajale üle vabatahtlikult hageja nõude tagamiseks. Peale seda, kui kostja keeldus kokkuleppe alusel hagejale vilja üle andmast ja ette makstud raha tagastamast, läksid hageja esindajad Axxx Mxxx ja RxxxxxxPxxxxkostja juurde ja leppisid temaga kokku, et asjad antakse pandina üle hagejale. Hageja väitel on äravõetud asjade turuväärtuseks 700 eurot. Hageja on valmis tagastama asjad kostjale kohe, kui kostja täidab hageja nõude. Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistaja Rxxxxx Pxxxx ütlused, mille kohaselt läks tema koos hageja juhatuse liikme Axxx Mxxxxx kostja juurde pärast seda, kuid kostja ei andnud hageja määratud tähtajaks vilja. Nad uurisid kostjalt, et mis vilja üleandmise kokkuleppest saab, aga kostja ei osanud midagi sellele vastata. Kostjaga lepiti kokku, et ta annab niikauaks oma asjad hoiule, kui ta maksab ettemakstud raha tagasi või annab kokkulepitud kauba. Tunnisatja ei mäletanud täpselt, millised asjad kostja hagejale andis. Asjad võeti tunnistaja väitel kostjaga kooskõlastatult ning kostja tegi asjade kohta ka nimekirja, mille saatis hiljem. Kostja vaieldes tunnistaja ütlustele vastu ja väitis, et asjad võeti ilma tema loata, kuid oma väite kinnituseks tõendeid ei esitanud. Nimekirja p 12-13 (Volvo süütelukk ja rahakott) osas ei osanud tunnistaja kinnitada, kas need asjad võeti ja kostja vaid oletas, et ka need on võtnud hageja esindaja. 4 Kohus leiab, et tunnistaja Rxxxxx Pxxxxxütlused kinnitavad hageja väidet, et kostja andis hagejale nõude tagamiseks üle erinevad esemed. Samas ei saa käsitleda asjade üleandmist pandina hageja nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 282 lg 2 kohaselt tuleb pandi seadmise kokkulepe sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. Hageja ei ole tõendatud, et pooled sõlmisid asjade üleandmisel kirjaliku pandi seadmise kokkuleppe. TsÜS § 83 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Kostja panti heaks kiitnud ei ole. Kostja väitel on temalt asjad ära võetud ebaseaduslikult. Käesolevas asjas on küll tuvastatud, et kostja esemed on hageja valduses. AÕS § 80 lg 2 alusel saab kostjal asjade üleandmise aluse puudumisel olla hageja vastu asjade väljanõudmise nõue ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Selline nõue ei ole samaliigiline hageja nõudega, mis on rahaline nõue. Ning seetõttu ei saa asjade väljanõudmise nõuet hageja nõudega tasaarvestada
Asjade valduse üleandmise nõude täitmata jätmisel on kostjal õigus nõuda õiguskaitsevahendina asjade väärtuse hüvitamist. Kuna käesolevalt ei ole kosta esitanud asjade väljanõudmise üldse nõuet, mis on primaarne, ja mille täitmisest hageja on keeldunud, ei ole kostjal ka tekkinud õigust nõuda rahalist hüvitist. Kostja on 15.08.2002.a esitanud hagejale äraviidud asjade nimekirja, mille lõpus on märgitud „maksta 1635€“ (t lk 46-47). Nimetatud kirjas ei ole esitatud ei selget nõuet asjade tagastamiseks ega ka hüvitise saamiseks, ei ole aru saada, kes kellele nimetatud summa tasuma peab ning samuti ei ole märgitud ka iga eseme väärtust eraldi. Kohus leiab, et nimetatud dokumenti ei saa käsitleda asjade välja andmise nõudena. Antud juhul ei ole kostja tõendanud ka oma nõude suurust. Poolte vahel on vaidlus esemete hulga ja väärtuse üle. Kostja väitel on hageja valduses olevate esemete väärtus 7000,20 eurot, mis kataks hageja nõude. Hageja väitel on aga tema valduses olevate kostja asjade väärtus 700 eurot. Kuna kostja nõude suurus ei ole tuvastatud ja ta ei ole esitanud asjade välja andmise nõuet, mida hageja ei ole täitnud, ei ole tal tekkinud rahalist nõuet hageja vastu ja tema väidetavat nõuet ei saa ka hageja nõudega tasaarveldada. Kuna tasaarveldamine ei ole võimalik, on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 viimase lause kohaselt on hagejal õigus saada kostjalt raha kasutamise eest intressi. Hageja on palunud välja mõista seadusjärgse viivise, kuid kuna ta on lepingust taganenud, on tal vaid intressi saamise õigus aja eest, millal kostja hageja raha kasutab.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna vastavalt
lg 1 on seadusjärgne viivise määr sama suur kui seadusjärgne intressimäär
Intressi suuruseks on hagi esitamise seisuga 196.98€ eurot. Kohus arvestab välja intressi lahendi tegmise seisuga perioodi 30.08.2012-04.02.2013.a eest. Intressiks nimetatud perioodil on 186,67 eurot (põhivõlg kokku 5365,20 eurot x 8 % aastas x 195 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 sätestab viivise välja mõistmise pärast alhendi tegemist protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nimetatud sätet saaba analoogia korras kohaldada ka intressi välja mõistmisele sest intressi ja viivise välja mõistmise ja arvetamise metoodika on sarnane, nende eesmärk on erinev. Kohus leiab, et kuni põhivõla tasumiseni on kostjal seadusest tulenev kohustus tasuda intressi, s.o tasuda raha kasutamise eest. 5 Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel ettemakstud 5365,20 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 04.02.2013.a seisuga summas 383,65 eurot ja lisaks alates 05.02.2013. a sissenõutavaks muutuva intressi protsendina põhinõudest
MS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.