lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg 6 teisele lausele võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 2 sätestab, et kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissilepingu kohaselt on menetlusosalised teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning soovivad sellise kaudu menetluse lõpetamist. Kuna menetlusosaliste poolt sõlmitud kompromiss on seaduslik, nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas
Nimetatud kompromissiga on ühinenud ka S. kinnistu (registriosa 2529238) omanik K. K. , kelle kinnistu äärt läbib osaliselt taotletav juurdepääsutee.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on (hagi)avalduse esitamisel tasutud avaldaja esindaja poolt 27.08.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 12,50 eurot (250-225=25; 25:2=12,50), tagastada avaldaja esindaja arvelduskontole. Arvestades asjaolu, et kompromisslepingus ei ole menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotamises, siis jätab kohus menetluskulud nende endi kanda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.