lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47,93 eurot (maksekorraldus tl 20)
lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja on hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasunud täiendavalt riigilõivu 125 eurot (maksekorraldus tl 21). Seega on maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks tasunud hageja kokku 172,93 eurot riigilõivu. Antud hagi hind on
lg 1 ja lg 2 järgi 843,07 eurot (hageja nõuete summa 801,54 eurot + ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis 41,53 eurot), millelt tuleb RLS lisa 1 järgi hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 47,93 euro võrra rohkem, kui on seaduses ettenähtud. Kuna
§ -de 150 lg 1 p 1 ja 150 lg 4 järgi on hagejal õigus nõuda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas, on enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane. Seega tuleb
lg 4 ja lg 5 alusel jätta riigilõiv enam tasutud osas summas 47,93 eurot kostjalt välja mõistmata ning hagejal on õigus taotleda maakohtult enammakstud riigilõivu – 47,93 euro - tagastamist
lg 1 p 1 alusel Peale selle märgib kohus, et Tartu Maakohtu 22.10.2012 otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata ning hageja ega kostja pole apellatsioonitähtaja jooksul taotlenud kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga. 2
lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Olukorras, kus pooled pole apellatsioonitähtaja jooksul taotlenud kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga apellatsioonitähtaja jooksul, on pooled sisuliselt loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist. Seetõttu leiab kohus, et hagejal on võimalik analoogia korras nõuda poole tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist
Kuna hagejal on võimalik nõuda
lg 2 p 3 alusel poole tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist, oleks tasumisele kuulunud riigilõivu täielik väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebamõistlik. Seetõttu mõistab kohus alusel kostjalt hageja kasuks välja ainult poole tasumisele kuulunud riigilõivust summas 62,50 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et enam tasutud riigilõivu (47,93 euro) tagastamiseks
lg 1 p 1 alusel ja poole tasumisele kuulunud riigilõivu (62,50 euro) tagastamiseks
lg 2 p 3 alusel, tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline avaldus, milles on vaja märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb enam tasutud riigilõiv ja pool tasumisele kuulunud riigilõivust tagastada. Hageja taotlusel ja
lg 2 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et antud asjas taotles kostja menetluskulude väljamõistmist kokku 172,93 eurot, ei ületa kaebuse hind 200 eurot, mistõttu pole määrus vaidlustatav.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.