) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2012.a 145 EUR, alates 01.01.2013 160 EUR). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Oluline on siinkohal lisada, et vanema hooldusõiguse peatamine
Vanema võimet tasuda elatist vähemalt miinimummääras eeldatakse (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15-16), kusjuures tema halb varaline seisund, töötus vms, ei ole sellise nõude puhul oluline. Selles mõttes ei oma kostja töölepingu lõppemine 2013.a jaanuaris tähtsust. Antud asjas on ilmne, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hageja (vähemalt ei ole ta seda kohtule esile toonud). Vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealise lapse ülalpidamiseks, töötust ei ole kohtupraktikas peetud
lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna antud juhul ei ela kostja koos lapsega ega ole pöördunud hageja poole nõudega võimaldada ülalpidamist anda muul viisil, on esitatud nõue seaduslik ja põhjendatud. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Seega rahuldab kohus hagi. Mis puutub kostja väitesse elatise nõudmiseks lapse emalt, siis on hageja valik, kumma või mõlema vanema vastu ta oma nõude esitab. Kuivõrd haginõue ulatub 12. juunisse 2012 ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 14.06.2012 – 12.10.2012 on kostja hageja emale (kes sel ajal oli lapse seaduslik esindaja) teinud rahalisi ülekandeid kokku summas 180 eurot selgitusega „Lapsele mõeldud raha“. Hageja ei vaidle vastu summade asjakohasusele ja tasumisele, mistõttu nimetatud summad tuleb elatise võlgnevusest maha arvata. Kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 12.06.2012 – 31.12.2012 oli 961.83 EUR (145 EUR x 6 kuud ja 19 päeva, arvestusega 30-päevane kuu), millest tuleb lahutada tasutud 180 EUR, ning perioodil 01.01.2013 – 07.04.2013 517.33 EUR (160 EUR x 3 kuud ja 7 päeva), siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 1299.16 eurot. Alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis kehtivas igakordses miinimummääras (2013.a 160 EUR) igakuiselt, kusjuures elatist tuleb tasuda kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel (millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole) tuleb kohtuotsuse täitmise viis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt määrata kindlaks sellisena, et elatis makstakse hageja enda arvelduskontole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.