Tsiviilasi nr 2-12-31532 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja num

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates 3

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 66

lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Hageja nõuab kostjalt viivist 8 % tasumata põhivõlalt aastas. Hageja on arvestanud 14.08.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 8259,22 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista viivis protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest, s.o alates 15.08.
2. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 15.08.2012-05.09.
3. a viiviste suuruseks 1523,75 eurot (põhivõlg 27 398,06 eurot x 0,021 % x 265 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Axxxxx Jxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 41 960,29 eurot, millest moodustab 27 398,06 eurot põhivõlg, 2286,38 eurot intress, 2492,88 kindlustuse kulud ja 9782,97 eurot 05.09.
4. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus Axxxxx Jxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja viivise 8 % tasumata põhivõlalt aastas alates 06.09.
5. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

§ 65

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist vaid ühe korra. See tähendab, et ühe solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmine, vabastab vastavas ulatuses teise solidaarvõlgniku kohustuse täitmisest ning kohustus lõpeb täitmise tõttu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4