Obsah (5)

§ 187§ 173§ 164§ 179§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-31129 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 04.juuni 2013 Pärnu kohtumaja kantsele

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK K. K. esitas 10.08.2012 Harju Maakohtule hagi J.K.’i vastu abielu lahutamiseks. Harju Maakohus 04.09.2012 edastas hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks kostja registrisse kantud elukohajärgsele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. 07.01.2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule, kuna rahvastikuregistrisse kantud aadressil ega hagiavalduses märgitud aadressil kostja ei ela ning kostja oli töötuna arvelevõtmise avaldusel märkinud enda elukohaks x. Pärnu Maakohtul õnnestus hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale isiklikult üle anda Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumajas 24.aprillil 2013. Kostja menetlusdokumentide kättesaamisel taotles enda kohest ärakuulamist abieluasjas. Kostja teatas, et tema tegelik elukoht on x. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 77 alusel Pärnu Maakohus lahendab asja sisuliselt. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja taotleb abielu lahutada tema ja J.K.i vahel xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu. Abielust xx xx xxxx sündinud lapse A.K. suhtes on K.K.’ilt ja J.K.’ilt Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega tsiviilasjas x hooldusõigus ära võetud. Ühisvara abikaasadel ei ole. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhe lõppenud juba 2009.aasta teisest poolest. Kohe pärast abiellumist tekkisid perel rahalised raskused, J. K. perele vajalikku ülalpidamist ei kindlustanud, tekkisid võlad, sh kasiinovõlgnevused. Selline olukord rikkus abikaasade vahelisi suhteid, samuti hageja suhteid oma emaga, kes oli sunnitud kostjat korduvalt rahaliselt aitama võlgade tasumisel. Sellise keerulise peresituatsiooni tõttu võeti pooltelt ära ka lapse hooldusõigus. Hagejal puudub soov abielusuhet taastada ning faktiline seotus abikaasaga takistab hagejal edaspidi oma elus positiivseid muutusi teha. KOSTJA VASTUS Kostja soovil kohus kuulas kostja abielulahutuse asjas samal päeval isiklikult ära. Kostja võttis abielulahutuse nõude õigeks. Kostja kinnitas, et kooselu abikaasaga on lõppenud ning abielusuhteid taastada ei ole võimalik, kostjal on uus elukaaslane ja väike laps. Kostja selgitas, et hagejaga tekkisid erimeelsused ning nende teed läksid lahku, abielust hagejaga sündinud laps elab kasuperes, kostja oli sel ajal vanglas, kui laps kasuperre pandi. Kostja palub abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus lahendab K.K.’i hagi seda kohtuistungil arutamata. Kohus kuulas kostja isiklikult ära. Kohus peab võimalikuks asja lahendada hagejat isiklikult ära kuulamata. Kohus võtab arvesse, et hageja kannab vabadusekaotuslikku karistust kinnipidamiskohas Harjumaal, sisulist vaidlust abielulahutuse üle poolte vahel ei ole ning hageja on kohtule esitatud hagiavalduses ning 13.02.2013 ja 07.03.2013 täiendavates avaldustes teatanud abielu lahutamiseks olulised asjaolud. Kohus loeb hageja kirjalikud selgitused ärakuulamiseks piisavaks.
2. Kohtule saadetud täiendavates avaldustes hageja märgib, et viibib Harku naistevanglas alates 23.11.2010, ta ei ela abikaasaga koos ega ole temaga ühenduses olnud juba üle kahe aasta, abielusuhe on lõppenud ja see ei taastu enam. Hageja soovib vabanedes alustada uut elu. Abielusuhete lõppemist ja taastamise võimatust kinnitas ka kostja.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-st 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et poolte abielulised suhted lõppesid rohkem kui kaks aastat tagasi, samuti on mõlemad abikaasad kinnitanud abielusuhete pöördumatut lõppemist. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja lahutab hageja ja kostja abielu. 2
4. Hageja soovib pärast lahutust jätta endale abiellumisel saadud perekonnanime K., mistõttu kohus nimemuutmise osas otsustust ei tee. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab kulud menetlusosaliste endi kanda. 6. Hagiavalduse esitamisel hageja menetlusabi korras vabastati riigilõivu 100 € tasumise kohustusest.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kostja

§ 190

lg 7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuna riigilõivu, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati, sissenõudmine kostjalt oleks ebaõiglane. Kostja oli lahutusega nõus, kuid kuna hageja viibib kinnipidamiskohas, ei olnud abielu võimalik lahutada abikaasade ühise avalduse alusel perekonnaseisuasutuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3