) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.
lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanemal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. 2
lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. xxxxxxxxxxx antud pärimistunnistuse (tl 2-3) ja rahvastikuregistri andmete (tl 34) kohaselt on xxxxxxxxxx surnud M. P. tema abikaasa (avaldaja) ning tütred M. P. isik) (isikukood xxxxxxxxxxx), M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja T. P. ), s.o igaüks ¼ suuruses mõttelises osas. Kohustusliku kogumispensioni muu saldoteatise päring seisuga xxxxxxxxxxx 12 (tl 25) kinnitab, et M. P. hulka kuuluvad ka M. P. kogumispensioni pensionikontol nr 99800083762 olevad 2756,507 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 2 kohaselt pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Seega on puudutatud isikul õigus tagasi võtta päritud pensionifondi osakud ja selle eest raha ülekandmist pangakontole. Nimetatud tehingu (käsutustehingu) sooritamiseks puudutatud isiku nimel on viimase eestkostjal (avaldajal) vajalik saada kohtu eelnev nõusolek. Nõusoleku andmisel tuleb kohtul hinnata, kas tehing või toiming, mida eestkostetava nimel soovib eestkostja teha, on eestkostetava huvides või võib see viimase huve kahjustada. Iseenesest päritud pensionifondi osaku tagasivõtmine ja selle eest raha ülekandmine krediidiasutuses lapse pangakontole ei kahjusta tema huve. Seda eelkõige olukorras, kus pensionifondi osakute arv ja nende väärtus ei suurene lähiaastatel. Kuna päritavate pensionifondi osakute ülekandmine lapse pensionikontole ei anna suure tõenäosusega paremat tulemust kui nende tagasivõtmisest saadava raha paigutamine krediidiasutuse pangakontole, mida oleks hädavajadusel võimalik kasutusele võtta, siis tuleb esitatud avaldus rahuldada. Arvestades asjaolu, et avaldaja soovib raha paigutada lapse pangakontole tuleviku tarbeks investeerimiseks, siis peab kohus vajalikuks kohaldada lapse raha kasutamise piirangut.
§-s 130 on sätestatud, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.
lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. 3
p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kinnistusraamatu kanne registriosa nr 1444404 kohta (tl 4-6) tõendab, et kinnistu U. -R. I kuulus M. P. hulka ning praegu on kinnistu T. K. (½ mõttelises osas) ning ühisomanike - T. , M. , M. A. T. P. (½ mõttelises osas). Kinnistusraamatu kanne registriosa nr 2804504 kohta (tl 13-22) tõendab, et kinnistu R. kuulus M. P. hulka ning praegu on kinnistu E. P. (1/6 mõttelises osas), T. K. (2/6 mõttelises osas) ning ühisomanike - T. , M. , M. A. T. P. (3/6 mõttelises osas). Kinnistusraamatu kanne registriosa nr 3461004 kohta (tl 23-24) tõendab, et kinnistu U. -R. II kuulus M. P. hulka ning praegu on kinnistu T. K. (½ mõttelises osas) ning ühisomanike - T. , M. , M. A. T. P. (½ mõttelises osas). Põllumajandusliku kinnisasja rendilepingu nr 201201 (tl 35-38) punktide 1.2 ja 2.1 järgi on kinnistud U. -R. I, U. R. ja R. antud rendile OÜ-le A. ning rendileping kehtib kuni 31.12.2012. Kuna M. P. kinnistute U. -R. I, U. -R. II ja R. üks omanikest, siis on nimetatud kinnistute rendilepingute pikendamiseks vajalik ka M. P. . M. P. nõusoleku andmiseks temale kuuluva kinnisasja suhtes rendilepingu pikendamiseks on viimase eestkostjal (avaldajal) vajalik saada kohtu eelnev nõusolek. Nõusoleku andmisel tuleb kohtul hinnata, kas tehing või toiming, mida eestkostetava nimel soovib eestkostja teha, on eestkostetava huvides või võib see viimase huve kahjustada. Lähtudes sellest, et nimetatud kinnistute puhul on tegemist põllumajandusliku maaga ning omanikud ei soovi seda ise kasutada, on nimetatud kinnistute suhtes rendilepingu pikendamine otstarbekas, et vältida põllumajandusliku maa sööti jäämist ning saada sellest ka tulu. Rendilepingu pikendamine senise rentnikuga viieks aastaks on põhjendatud, sest sellisel juhul on pikema aja vältel tagatud põllumajandusliku maa kasutamine ja renditasu maksmine endise usaldusväärse lepingupartneri poolt. Kuna alaealise lapse nimel temale ühe omanikuna kuuluvate kinnistute suhtes sõlmitud rendilepingu pikendamine senise rentnikuga viieks aastaks ei kahjusta alaealise lapse õigusi ja huve, siis tuleb kohtul selleks anda avaldajale vastav nõusolek. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.