← Eesti

2-12-30307/34

Obsah (6)§ 8§ 113§ 76§ 101§ 73§ 94

KOHTUOTSUS Kohus Kohtukoosseis istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht Tsiviilasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring 22. oktoobril 2013. a Pärnu M

§ 8lg. 2, § 73 lg. 1, § 76, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 1, 4, 6, § 113 lg. 1 ja Ts

MS § 230 lg. 1, § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada AS Swedbank hagi A.T. ja A.P. vastu täielikult. Välja mõista solidaarselt A.T.lt ja A.P.ilt võlgnevus 40 000 € (nelikümmend tuhat eurot) ja viivisprotsendina põhinõudest (s.o.EKP intress+ 7% aastassummalt 40 000 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras AS Swedbank kasuks.

Jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue . I Asjaolud

  1. 12.07.2004 sõlmisid AS Swedbank (edaspidi Hageja) ja A.T. ja A.P. (edaspidi kostja) laenulepingu nr 04-335331-EL (edaspidi leping; Lisa 1), mille kohaselt andis Hageja kostjatele laenu summas 77 702 Eurot, sihtotstarbega kinnistu ost asukohaga x.
  2. 11.08.2004 sõlmisid Hageja ja Kostjad laenulepingu nr 04-335331-EL LISA nr 1 (Lisa 2), mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaajate ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr 04-335331-EL uues sõnastuses.
  3. 11.11.2004 sõlmisid Hageja ja Kostjad laenulepingu nr 04-335331-EL LISA nr 2 (Lisa 3), mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaajate ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr 04-335331-EL uues sõnastuses.
  4. 10.10.2005 sõlmisid Hageja ja Kostjad laenulepingu nr 04-335331-EL LISA nr 3 (Lisa 4), mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaajate ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr 04-335331-EL uues sõnastuses.
  5. 07.07.2005 sõlmisid Hageja ja Kostjad laenulepingu nr 04-335331-EL LISA nr 4 (Lisa 5), mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaajate ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr 04-335331-EL uues sõnastuses.
  6. 23.10.2006 sõlmisid Hageja ja Kostjad laenulepingu nr 04-335331-EL LISA nr 5 (Lisa 6), mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaajate ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr 04-335331-EL uues sõnastuses, samuti suurendati laenulimiiti 88 327.69 EUR-ni.
  7. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu
  8. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+0.900% aastas tagastamise lõpptähtajaga 16.12.
  9. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.
  10. oli Hagejal õigus nõuda Kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist.
  11. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga x (registriosa nr x) ja kinnistule asukohaga x (registriosa nr x) (lisa 7).
  12. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis Hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 19.07.2011 (lisa 8). Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on Hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Hageja lepingu 05.08.2011 ennetähtaegselt üles (lisa 9).
  13. 22.03.2012 teatises informeeris Hageja kostjaid, millega 01.02.2012 a. toimus kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel enampakkumine kinnistule aadressiga x. 2

(5)Nimetatud vara müüdi 42 000 EUR, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenuslepingusse nr 04-335331-EL laekus võlgnevuse katteks 37 784.04 EUR. Nimetatud summa laekumisest ei jätkunud laenulepingust nr 04-335331-EL tuleneva võlgnevuse katteks (Lisas 10). Kostjatel on Hagejale tasumata laenulepingu nr 04335331-EL järgi põhiosa summas 82 147.86 euri, intress 2 509.41 euri, viivised 4 691.91 euri, kokku 89 349.18 EUR (lisa 11). 11. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt 40 000 EUR, mis koosneb põhiosast summas 40 000 EUR. II Õiguslik alus 12. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

13. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 14.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. 15.

§ 101

lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 16.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. III Kohtumenetluslikud sätted

  1. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 punktist 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
  2. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus Hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui Kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse Hageja esitatud faktilised väited Kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, taotleb Hageja kohtult hagi rahuldamist tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). 3

(5)Hagiavalduses toodud väiteid tõendavad avaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Tõendite originaaleksemplarid on Hageja valmis esitama esimesel sellekohasel nõudmisel. Juhindudes eeltoodust Hageja p a l u b kohtul:
  1. mõista kostjatelt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja 40 000 EUR;
  2. mõista kostjatelt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 40 000 eurot), alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni;
  3. jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõivu 850 eurot).
  4. mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kohtuistungil hageja muutis hagi asjaolusid, p. 10, järgmiselt: Kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu nr. 04-335331-EL järgi põhiosa summas 44 363,82 eurot, intress 2509,41 eurot, viivised 4691,91 eurot, kokku võlgnevus 51 565,14 eurot. Nõue jääb samaks 40 000 eurot. Kostjate vastuväited. Kostja 1 kohtule ei vastanud ja kohtusse ei ilmunud. Kostja 2 vastav kohtule (tl. 92) viidates kokkuleppele hageja töötaja L.V.-ga, et kindlaks tuleb teha kui suur on laenujääk. Kostja soovib lisatagatise realiseerimist, et saaks teada tegeliku laenujäägi. Oma järgmises vastuses hagile (t. 144) jääb kostja põhimõtteliselt eelöeldu juurde. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus, analüüsinud kogumis kogutud tõendeid koosmõjus hagis toodud nõude ja asjaoludega ning kostja vastuväidetega järeldab, et kostjate vastuväited hagile on paljasõnalised, põhistamata ja tõendamata, seejuures kostja 1 hagile ei vasta ja tuginedes TsMS § 410 lg. 1 ja § 413 võiks teha tagaseljaotsuse, sellise taotluse hageja ka esitab kohtuistungil, millest hiljem loobub (tl. 148). Samuti hageja omades nõudeõigust 51 565,14 eurole nõuab kostjatelt oma hagis 40 000 eurot. Seega on hageja juba maha arvestanud lisatagatise ligikaudse väärtuse, arvestades asjaolu, et lisatagatise realiseerimist takistab hageja väitel pikaks veninud pärimismenetlus on selline teguviis mõistlik ja asjakohane. Hageja väitel on listagatise umbkaudne väärtus 7000 eurot. Kostjate kohustus tuleneb otseselt poolte vahelisest lepingust ja selle lisadest, mida kostja 1 sisuliselt tunnistab oma vastustes hagile. Seega on põhjendamatu kostja 1 väide, et temale on arusaamatu laenu jääksumma ilma lisatagatise realiseerimiseta. Seadusest tulenevalt (

§ 73lg. 1) pole hagejal vahet kumma solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Hageja valik on, millist summat ta kostjatelt nõuab. See on hageja seaduslik õigus. 4

(5)Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu õiguslik hinnang.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Antud sättest tuleneb kostja kohustus poolte vahelist lepingut täita. Kostja 1 tunnistab lepingut. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud sättest tuleneb kostja 1 vastutus lepingu mittetäitmisel. Kostja 1 sisuliselt tunnistab, et on poolte vahelist lepigut rikkunud.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. Antud sättest tuleneb, et hagejal oli seadulik õigus nõuda poolte vahelist lepingu täitmist ja õigus öelda leping üles.

§ 101

lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud säte annab hagejale õiguse nõuda viivist kui kostja kohustuse täitmisega viivitab.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud sättest tuleneb hageja seaduslik seadusejärgne viivisenõue. Seejuures nõuab hageja viiviseid ainult menetluskuludelt. Eeltoodust tulenevalt väljamõistmisele. on hageja nõue täielikult tõendatud ja kuulub kostjatelt Menetluskulu tuleb jätta vastavalt TS MS § 162 lg. 1 kostjate kanda. Kohaldatav seadus:

§ 8lg. 2, § 73 lg. 1,§ 76, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 1, 4, 6, § 113 lg. 1 ja TsMS § 230 lg. 1, § 434-439. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.