2-12-29645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013. a, Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-29645 Tsiviilasi R.S.’i hagi L.Õ. vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.S. (isikukood x, elukoht
- x)volitatud esindaja Andrei Yllö Kostja L.Õ. (isikukood x, elukoht
- x)seaduslik esindaja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), volitatud esindajad Elo Tenusaar, Aika Kaukver. RESOLUTSIOON Juhindudes Perekonnaseaduse § 94, 95, TsMS § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 630-633 1. Hagi rahuldada. 2. Tuvastada, et L.Õ. (isikukood x, sündinud xx xx xxxx.a, sünd registreeritud xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses, akt nr
- x)põlvneb R.S.’ist (isikukood x, sündinud xx xx xxxx, elukoht x). 3. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 1
(2)2-12-29645 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtu menetluses on R.S.’i hagiavaldus, milles ta soovib tuvastada, et M.Õ.’le xx xx xxxx sündinud tütar L.Õ. bioloogiline isa on hageja, R.S.. Hageja R. S. on selles veendunud järgmistel asjaoludel: hageja elas koos M.Õ.’ga alates xxxx. aastast, kuid nad ei olnud abielus ning lapse sünnitunnistusele jäi isa nimi kandmata. Vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele ja lapse ema lubadustele ei jõutud seda enne M.Õ. surma xx xx xxx teha. Alates xx xx xxxx asub L.Õ. x, Pärnus, tema seaduslikuks esindajaks on eestkosteasutusena Pärnu linn. Menetluse käik ja kohtu seisukoht 25.10.2012 kostja seaduslik esindaja Pärnu linn leidis, et objektiivseid tõendeid isaduse eeldamiseks ei ole, kuid Pärnu linn on nõus DNA-ekspertiisi tegemisega. 01.02.2013.a. määras kohus L.Õ. põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetiline ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Nimetatud ekspertiisiasutuse kohtukeemia ja bioloogia laboratooriumi molekulaargeneetilise ekspertiisi xx xx xxxx aktiga nr x tuvastas kohtuekspert E.Toover DNA analüüsi tulemusena hageja R.S.i bioloogilise isaduse L.Õ. suhtes 99,99996%lise tõenäosusega. 25.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi R. S. esitatud hagi juurde. Ekspertiisiaktiga on tutvunud, laps käib lasteaias ja elab x, kuna hagejal ei olnud veel õigust teda enda juurde võtta. Hageja soovib hoolitseda lapse eest, mingist lastekodust ei saa juttu olla. Hageja plaanib lapsele hoidja otsida töötamise ajaks, hageja enda vanemad on surnud. Kostja esindaja, E. T. kinnitas ekspertiisiakti kättesaamist, selgitas, et kohtumisel linnavalitsuses lubas R.S. kindlasti leida inimese, kes last hoiab ajal, kui ta ise Soomes tööl on ja teatab selle isiku ka eestkosteasutusele. Laps on terve, erivajadusi ei ole. Kohus andis hagejale täiendavalt aega lapse elamistingimuste jaoks korralduste tegemiseks ja kostja esindajale Pärnu linnale aega esitada seejärel kohtule lõplik arvamuse haginõude suhtes. Kostja esindaja Pärnu linn 23.05.2013 kirjalikus seisukohavõtus kohtule nõustus hagiga põlvnemise nõudes ja leidis, et R.S.’il on olemas soov ja tahe ise L. kasvatada. Alates maist 2013 elab L. oma isa juures, koos x aastase vennaga. Lapsele on parem, kui ta saab olla oma perega koos ja talle tagatakse eakohane ja stabiilne kasvukeskkond. R. S. on motiveeritud ja huvitatud oma laste elu paremaks ja stabiilsemaks muutmisest. 23.05.2013 kohtumisel lastekaitsetöötajaga kinnitas R. S, et jääb Eestisse elama, hakkab ise oma lapse, L. eest hoolt kandma ja teda kasvatama. Samuti lepiti kokku, et lastekaitsespetsialist käib peret aeg-ajalt vaatamas ning vajadusel määratakse R. S. tugiisiku teenus. Eeltoodud asjaoludel kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja lg. 2, kuna kostja esindaja on kirjalikult ja ka kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega, sh eeskätt DNA-ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega. Ka on tänaseks lahendatud lapse hooldusõigusega seotud olulised küsimused, sh lapse edasine elukorraldus. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 2
(2)