Obsah (7)

§ 196§ 104§ 115§ 276§ 334§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-29354 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 26.aprill 2013, Pärnu kohtumaja kantse

) § 195 lg 1 järgi toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele.

§ 196

lg 1 ja § 313 lg 1 kohaselt võib tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda mõjuva põhjuse olemasolul. Eeltoodust tulenevalt peab üürilepingu ülesütlemise kehtivuseks olema täidetud kaks eeldust: 1) ülesütlemise teade on üürileandjale kätte toimetatud (ülesütlemise kehtivuse formaalne eeldus) ja 2) ülesütlemiseks on mõjuv põhjus (ülesütlemise materiaalne alus).

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Kostja väidetel teatas ta hageja elukaaslasele telefoni teel, et ei soovi alates 2012.a jaanuarist üüritud eluruumi enam kasutada. Hageja eitab ülesütlemisteate saamist. Kostja ei ole tõendanud ülesütlemisavalduse tegemist hageja elukaaslasele ega ülesütlemisteate jõudmist hagejani. Suuliselt teise isiku kaudu ülesütlemisteate esitamist ei saa kohtu hinnangul lugeda eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättetoimetamiseks selle saajale. Kostja ei ole põhistanud ka oma väidet, et ta eeldas, et hageja elukaaslasel on volitused hageja kui üürileandja esindamiseks üürisuhetes. Hageja eitab elukaaslasel selliste volituste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud ning ülesütlemine ei ole kehtiv. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas kostjal oli üürilepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus.
2. Kohtu ette toodud asjaolud ei kinnita ka kostja väiteid, et hageja aktsepteeris kostja poolt üürilepingu ülesütlemist ning et üürileping oli tegelikult alates 2012.a jaanuarist lõppenud. Üürilepingu lõppemist ei tõenda asjaolu, et kostja ei tasunud alates 01.01.2012 üüri. Kostja 12.01.2012 sms-iga hagejale (lk 88) teatas, et siiani ei ole katus veel läbi tulnud ning lubab raha hagejale tuua nädala lõpuks. Hageja konto väljavõttest (lk 66) nähtuvalt 06.12.2011 tasus kostja hagejale üüri 50 €, järgmine makse on toimunud 23.03.2012 samas summas selgitusega „järgmisel nädalal saad veel“. Kostja väidetel tasus ta märtsis 2012 hagejale sõiduauto renditasu, kuid kostja ei ole tõendanud hagejaga sõiduauto rendilepingu olemasolu. Iizi Kindlustusmaaklerid OÜ-le ega Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid OÜ-le tehtud maksetest (lk 63 – 64), samuti 05.12.2010 ja 11.07.2011 Rahandusministeeriumile (lk 71) tehtud ülekannetest ei nähtu, et kostja tasus hagejale kuuluva sõiduki kindlustusmaksu ja hageja sõiduki kasutamisel kostjale määratud trahve, mistõttu need tõendid ei tõenda sõiduauto rendilepingu olemasolu. Kostja kohtuistungil ise selgitas, et pärast 01.01.2012 (ja ka pärast 14.02.2012 kahjujuhtumit) olid korteris tema asjad, tal oli olemas korteri võti ning korteri üleandmist hagejale ei toimunud. Hageja ja kostja e-kirjavahetuse väljatrükist (lk 86-87) nähtub, 13.03.2012 hageja teatas avarii tagajärgi likvideerinud töömehele, et töö võtab vastu korteris elav x; 17.03.2012 kostja kinnitab, et võttis tööd vastu ning märgib, et vahetas ära vannitoa segisti survevooliku esialgu, tõenäoliselt ostab sinna uue, lisaks ostab uue duši koo segistiga, kuna praegune „andis otsad“. Puudub mõistlik seletus, miks kostja pidanuks neid kulusid kandma, kui üürisuhe hagejaga oli lõppenud. Samuti puudunuks kostjal vajadus üürisuhte lõppemise järel sõita öösel Tallinnast Pärnusse veeavariid likvideerima. Kostja väited, et ta tegi seda heast tahtest ja varasemate heade suhete 4 2-12-29354 pinnalt vastutulekuna hagejale, ei ole eluliselt veenvad. Eelnimetatud asjaolude ja tõendite põhjal kohus järeldab, et tegelikult üürisuhe hageja ja kostja vahel jätkus vähemalt 17.märtsini
4. Vaidlust ei ole, et hageja korteris veeavarii tekkimise põhjuseks oli veefiltri purunemine. Tunnistajate M.R.i ja H.K.i ütlustega on tõendatud, et veefiltri purunemise põhjustas vee külmumine filtris. Nii andis H.K. ütlusi, et tema oli juures, kui pärast veeavariid santehnik hakkas uurima läbijooksu põhjust ning leidis, et veefiltril on pikkupidi pragu sees. Tunnistaja M.R.i ütluste kohaselt tema veefiltrit ei näinud, kuid santehnik olevat tunnistajale öelnud, et veeavarii põhjuseks oli külmumise tagajärjel veetoru lõhkemine, toru võis olla külmunud juba varem ning vee läbijooks tekkis siis, kui jää sulama hakkas. Tunnistaja M.R. veefiltrit ei näinud ning H.K. ise ei näinud või ei osanud tähele panna veefiltris jääd, kuid mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nägid jääd samas ruumis WC-posti loputuskastis. Mõlemad tunnistaja ütlustest nähtub samuti, et hageja korterisse sisenedes oli tunda, et korter on väga külm ning on pikka aega kütmata olnud. Peale veefiltri ka veetoru lõhkikülmumise kohta asjas tõendeid ei ole. Tunnistaja K. andis samuti ütlusi, et pärast veeavariid santehnik uut filtrit ei paigaldanud, vaid asendas selle koha torujupiga. Hageja esitas veefiltri külmumise tõendamiseks Hansik LP OÜ juhataja H.L. nimel koostatud, kuid allkirjastamata vastused hageja küsimustele (lk 133 – 134) veesüsteemi külmumisel veefiltri ja veetorude purunemise tõenäosuse kohta, kuid 26.03.2013 istungil hageja esindaja nõustus, et tegemist ei ole asjatundja ega eksperdi arvamusega. Kohus jätab selle dokumendi tõendina arvestamata. Samas on ka ilma santehniliste eriteadmisteta mõistetav, et veevarustussüsteemis vee jäätumisel puruneb esimeses järjekorras plastikust valmistatud veefilter, mitte metalltoru. Samuti on filtris vee külmumise oht suurem seisva vee puhul, s.t kui vett ei tarbita ning veevoolu torustikus pikemat aega ei toimu. Kohus leiab, et olemasolevate tõenditega on tõendatud, et hageja korteris purunes veefilter just madala temperatuuri tõttu vee külmumise tagajärjel.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et veeavarii tõttu toimunud vee läbijooks kahjustas ulatuslikult alumist korterit ja põhjustas selle omanikule kahju, mille katteks kindlustusandja maksis korteri omanikule M.R.ile esialgses hagis näidatud summa 9988,40 €. Samas summas esitas M. R.i kindlustusandja Seesam Insurance AS tagasinõude hagejale. Menetluse käigus hüvitas hageja kindlustusandja If P&C Insurance omakorda hagejale tekkinud kahju 3196 € ulatuses, mille võrra hageja vähendas nõuet. Seega on hageja tegelikuks kahjuks 6792,40 €. Hageja ilmselgelt esitas hagi kiirustades, ootamata ära kahju tegeliku suuruse väljaselgitamiseks vajalikku kindlustusandja seisukohta, mistõttu hageja kannab nõude esitamisel kantud menetluskulude võimaliku põhjendamatuse riski (suurem riigilõiv). Kohus arvestab nõude menetluse kestel vähenemise asjaolusid menetluskulude jaotamisel. Kindlustusandja kui kolmanda isiku poolt pärast hagi esitamist hagejale tekkinud kahju osaline hüvitamine sisuliselt ei mõjuta kostja kohustust hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja menetluse kestel täpsustas kahjusummat, kuna pärast hagi esitamist muutusid nõude suuruse aluseks olevad asjaolud, mille eest kostja ei vastuta. Kohtu hinnangul ei ole nõude täpsustamise tagajärjel vähenenud nõude rahuldamise korral tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eeltoodu alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg-st 4 juhindudes kohus märgib kohtuotsusesse tsiviilasja hinnaks vähendatud nõude hinna.
6. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja vastutab kahju tekkimise eest süüst olenemata.

§ 104

lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (

§ 104lg 2).

Pooltevahelise üürilepingu punktid 5.10 ja 5.12. sätestavad üürniku vastutuse süü olemasolu korral: üürnik on kohustatud üürile andjale üürniku või teda külastavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekkinud kahju (p 5.10.) ning hüvitama üürile andjale tingimusteta kõik kahjud, mis üürnik on tekitanud üürile andja varale oma hooletuse, tahtliku tegevuse või tegevusetusega. 5 2-12-29354 10.

§ 115

lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust järelduvalt eeldab lepingulises suhtes kahju hüvitamise nõudmine lepingust tuleneva kohustuse rikkumist. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

1. Hageja leiab, et kostja rikkus üürniku hoolsuskohustust: kostja jättis ahiküttega korteri talvisel ajal ja väga madala välistemperatuuri juures kütmata. Kostja väidetel jättis ta korterist lahkudes vannituba kütma elektriradiaatori, lisaks olid kostjal endal ja tema vanaemal olemas korterisse sissepääsu võimaldavad võtmed. Üürilepingu punkti 5.
2. ja 5.
3. järgi on üürnik kohustatud kasutama temale kasutada antud eluruumi ja selle sisustust sihipäraselt ja heaperemehelikult, pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest oma eluruumis ja elamu üldkasutatavates ruumides.

§ 276

lg 2 sätestab samuti üürniku kohustuse kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti; sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb eluruumi üürniku kohustus arvestada majaelanike ja naabrite huvidega.

§ 334

lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Eeltoodud lepingupunktid ja õigusnormid sätestavad üürniku hoolsuskohustuse määra: üürnik peab kasutama asja hoolsalt, sihipäraselt ja heaperemehelikult selliselt, et oleks tagatud asja säilimine ning asja kasutamise käigus ei rikutaks teiste majaelanike/naabrite huve.

1. Kohus nõustub hagejaga, et ahiküttel korteri veebruarikuus tavapärase madala välistemperatuuri juures regulaarselt kütmata jätmine on üürniku poolt vähemalt hooletu ning kostja süü kahju tekkimises on tõendatud. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostjale pidi olema ette nähtav ja selgelt arusaadav, et talvisel ajal tugevate miinuskraadide juures kütmata korteris võib temperatuur toas langeda sellise tasemeni, et vesi torudes võib külmuda. Samuti on üldteada asjaolu, et külmumise korral võivad torud/veefilter jää survel puruneda. Korterelamus, kus on ahiküttel korterid, ei saanud kostja eeldada, et korteri sisetemperatuur ei lange alla nulli, s.o alla vee külmumistemperatuuri. Kostja väited, et korterit küttis elektriradiaator ning külmumine võis tekkida selle rikke tõttu, mille eest kostja ei vastuta, on ümber lükatud tunnistaja K.i ütlustega selle kohta, et hageja korteris tualettruumis oli elektriahi seina peal, kui tunnistaja hommikul sinna korterisse läks, oli see sees; kuna öösel ei olnud sooja õhku tunda, siis tunnistaja ei teadnudki, et seal on küttekeha; öösel tunnistaja käis küll ainult hageja korteri esikus, kuid oli tunda, et on kütmata, külm oli. Seega tunnistaja ütlused lükkavad ümber elektriradiaatori võimaliku rikke – järgmisel päeval pärast avariid oli radiaator töökorras.
2. Kohus leiab, et kostja esitatud elektriarved ei tõenda, et kahjujuhtumi tekkimise ajal oli elektriradiaator hageja vannitoas sisse lülitatud ning et sellega oli kostja taganud ruumides vee külmumist välistava temperatuuri olemasolu. Hageja korteris perioodil 01.02.2012 – 29.02.2012 tarbitud elektrienergia eest 29.02.2012 esitatud arvelt nr 846583478404 (lk 111-112) nähtub, et arve on koostatud keskmise tarbimise alusel. Seega ei olnud arve aluseks sellel perioodil korteris tegelikult tarbitud elektrienergia hulk, vaid energiamüüja on arve koostanud varasema perioodi keskmise tarbimise alusel. Tunnistaja K.i ütlustest nähtub, et veeavarii toimumise ajal elektriradiaator sisse lülitatud ei olnud. Mõlemad asjas üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et korterisse sisenedes oli tunda, et korteris oli väga külm ning korter on kütmata. Kuna kostja kinnitas, et ta veebruaris 2012 korteris ei viibinud, siis järelikult oli korter pikemat aega kütmata. Seega on tõendamist leidnud, et kostja rikkus üürniku hoolsuskohustust. Sellest tulenevalt on tõendatud ka põhjuslik seos kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel: kui kostja oleks taganud korteri kütmise, ei oleks veesüsteemid hageja korteris külmunud, ei 6 2-12-29354 oleks tekkinud vee läbijooksu ega selle tagajärjel alumise korteri kahjustusi, alumisel naabril ei oleks tekkinud kahjunõuet hageja vastu ning tema kindlustusandja ei oleks saanud esitada tagasinõuet hageja vastu. 14.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja kahjuks on

§ 128

lg-s 3 nimetatud otsene varaline kahju – veekahju tekkimise tagajärjeks on korteri nr 1 omaniku kahjunõude esitamine hageja kui veekahju põhjustanud korteri omaniku vastu. Kuna korteri nr 1 omanik oli enda korteri kahjustumise riski kindlustanud ja tema kindlustusandja kandis korteri taastamiskulud, siis esitas kindlustusfirma tagasinõude hageja vastu. Tagasinõude summa võrra on hageja vara vähenenud.

1. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju katteks 6792,40 €.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hageja menetluse kestel täpsustas nõuet ning vähendas nõutava kahju summat, mistõttu kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Nõude vähendamise asjaolusid tuleb arvesse võtta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel (vt otsuse põhjenduste punkt 17.). Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul.
3. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse järgmist. Hageja esitas hagi 26.07.2012 summas 9988,40 € e-posti teel. Kuna kohus ei tuvastanud hageja esindaja e-kirjas viidatud hagi esitamist avaliku e-toimiku (veebilehe www.e-toimik.ee) kaudu, siis tuli hagejal tasuda hagi esitamisel riigilõivu kokku 550 € (Pärnu Maakohtu 01.08.2012 hagi käiguta jätmise määrus, lk 24-26). Menetluse kestel hageja vähendas nõuet, kuna tema kindlustusandja hüvitas osa tekkinud kahjust. Hagiavalduses hageja ei märkinud, et ka tema enda vastutus oli kindlustatud ning et ta on esitanud hüvitamise taotluse kindlustusandjale. Hagi esitamine enne hüvitamisotsuse tegemist oli üksnes hageja enda otsustada. Seetõttu ei saa kostja kanda jätta menetluskulusid osas, milles hagejal oli menetluskulude tekkimist võimalik vältida. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt riigilõivu ja hageja õigusabikulude väljamõistmisel arvestada hageja vähendatud nõude suurust 6792,40 €. Sellise hinnaga hagilt on riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu täismäär 475 € ning hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel kohalduv soodusmäär 400 €. Eeltoodu ja TsMS § 162 lg 5 alusel saab kostjalt välja mõista riigilõivu 400 €. Ülejäänud osas tuleb tasutud riigilõiv jätta hageja kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 7