KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 7. veebruar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemis

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning kõik lepingujärgsed maksed on teinud hageja. Antud hageja väidet on ka kostja ise oma vastustes kohtule ja ka menetluses toimunud istungitel tunnistanud.

§ 65

lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 65

lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

§ 69

lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud 2

§ 69lg 2).

Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud pangale laenu ja tagatisraha maksetena kokku 3652.47 eurot, mis nähtub ka hageja esitatud pangaväljavõttest (tl 7-9). Samuti palub hageja pool laenulepingu notariaalse tõestamise tasust ning laenulepingu tagatisrahast – kokku 230.29 eurot kostjalt välja mõista, kuna need tasus hageja üksinda. Oma väite kinnituseks on hageja esitanud kohtule ka tõendina notar Marje Jürioja poolt esitatud arve nr 5543 (tl 10) ning arve tasumise tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl 12). Lepingust ei nähtu, et laenu tagasimakseid või selle võtmisega seotud kulusid pidanuks tasuma vaid hageja, kostja ei ole esitanud väidet, et selline oleks olnud laenusaajate omavaheline kokkulepe. Lepingu p 7.

1. järgi vastutavad hageja ja kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega on hageja nõue pangale tasutud laenusummade ja laenu tagatisraha osas pooles tasutud summas õiguslikult põhjendatud eelnevalt esiletoodud sätete alusel. Tagatistasu tuli antud juhul laenulepingu lisa p 6 (tl 11) kohaselt maksta, kuna laenu tagas täiendavalt Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex. Kostja väide tema eksitusse viimise osas on paljasõnaline ja vastuolus tema enda selgitustega, mille kohaselt oli pooltel laenu võtmise ajal ka ühine laps ning tegemist oli noore perega. Asjaolu, et kostja ei asunud korterisse elama (mille kohta on kostja esitanud rea tõendeid – tl 58-64), ei anna alust kostjal võetud kohustust panga ees mitte täita või mitte tasuda hagejale juba makstud summasid. Kostja on tema enda väitel soodsatel tingimustel saadud laenu abil saanud kinnistu mõttelise osa omanikuks, mis nähtub hageja esitatud kinnistusraamatu väljatrükist (tl 6). Kostjal on/oli õigus talle kuuluva kaasomandi kasutusõigust realiseerida või nõuda kaasomandi lõpetamist, kuid kostja seda ei teinud ei ole. Kui kostja arvas, et teda viidi eksitusse, pidanuks ta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 ja 99 sätete alusel tegema tehingu teisele poolele (pangale) tühistamisavalduse, mida ta teinud ei ole ja milleks ka seaduses sätestatud tähtaeg (kolm aastat tehingu tegemisest) on tänaseks möödunud. Nõudeid hageja vastu (nt kahju hüvitamine vms) kostja samuti esitanud ei ole. Mis puutub hageja nõudesse poole tehingu notariaalse tõestamise ja riigilõivu tasu väljamõistmiseks, siis sellise maksekohustuse on pooled ise kinnisasja notariaalse müügi, hüpoteekide seadmise, kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (tl 46-55) punktis 13.
2. võtnud. Tegemist on sarnaselt laenulepinguga

§ 65lg 2 kohase solidaarkohustusega.

Vastavat tasu ja riigilõivu maksmata ei oleks pooled kinnistu mõtteliste osade omanikuks saanud. Seega on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ka nõue nimetatud summa osas, s.t pooles ulatuses. Tulenevalt eelpool toodust tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt 2056.52 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 23 lg 1 määrab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses. Antud juhul on kostjale kohtu 02.12.2011 määrusega määratud esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks. Esindaja on 21.03.2012 (tl 91) ning pärast viimast kohtuistungit 06.02.2013 esitanud vastavad taotlused riigi õigusabi tasu määramiseks. Kohus leiab, et taotlustes esitatud summad on kooskõlas riigi õigusabi seaduse ja selle alusel vastuvõetud Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009.a kinnitatud 3