Obsah (10)

§ 407§ 430§ 456§ 415§ 428§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-12-29082 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-12-29082 Tsiviilasi BIGBANK AS

§ 407lg 1 alusel, kuna kostja ei vastanus hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Eeldatav otsuse jõustumise aeg oleks 30.10.2012.a.

1. 22.10.
2. a edastas hageja esindaja kohtule poolte vahel 17.10.
3. a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Kohus on lahendanud asja küll 09.10.
4. a tagaseljaotsusega, aga poolte kompromiss ja menetluse lõpetamise taotlus on esitatud kohtule enne otsuse jõustumist.

§ 430

lg 1 2 kohaselt võivad pooled menetluse lõpetada kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 456

lg 1 näeb ette, et kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kostjal oli õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

§ 415lg 2 alusel 14 päeva jooksul kättetoimetamisest.

Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 15.10.

1. a. Seega oleks tagaseljaotsus jõustunud 30.10.
2. a. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled kinnitasid kompromissiga, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevale. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja lühendada viiele päevale. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ja pool hageja õigusabikuludest, kokku summas 345,87 eurot. Kompromissiga on ettenähtud nimetatud hageja menetluskulude hüvitamise kord. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et BIGBANK AS on tasunud nõude esitamisel 23.07.2012. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 500 eurot. Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot. Maimu Laumets 3 Kohtunik 4