Obsah (7)

§ 113§ 145§ 361§ 367§ 76§ 101§ 108

2-12-28736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2013. a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsi

§ 113lg 1 sätestatud määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 24.07.
2. a kohtule hagiavalduse Vxxxxx Bxxxxxxxx vastu käenduslepingu alusel liisinguvõtja kohustuste täitmise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 5872,87 eurot, millest moodustab 5306,13 eurot põhivõlg ja 566,74 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis alates hagi esitamisest 0,25% põhinõudelt (5306,13 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi menetlusse, saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat vastavalt TsMS §le 394 hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale isiklikult kätte toimetada. Kostja teadaoleval elukoha aadressil saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus tegi infopäringuid erinevatele krediidiasutustele, kuid kostja tegelikku elu- või viibimiskohta ei õnnestunud välja selgitada. Kohus otsustas 27.05.
3. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teada hagiavalduse ja hagile vastamise määruse kohta avaldati 27.05.
4. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 27.06.
5. a. Kostjat hoiatati TsMS §-is 407 ettenähtud võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik asi lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 2-12-28736 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 02.02.
6. a osaühinguga POL Ehitustrans sõiduauto liisingulepingu ja selle lisana kindlustuslepped. Liisinguvõtja rikkus lepinguid ja ei täitnud lepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Rikkumise tõttu ütles hageja liisingulepingu ennetähtaegselt üles. 02.02.
7. a oli hageja sõlminud kostjaga käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise piirmääraga 19 857,93 eurot. Kostja käendajana liisingulepingust ja selle lisadest tulenevat nõuet täitnud ei ole. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

§ 361

sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 kohaselt lähtutakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 108

lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus enne 15.04.

1. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.
2. a lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist liisingulepingus kokkulepitud määras, s.o 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on välja arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 566,74 eurot. Hageja taotles alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 24.07.2012-28.08.
3. a viiviste suuruseks 5317,26 eurot (põhivõlg kokku 5306,13 eurot x 0,25% x 401 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. 3 2-12-28736 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 11 190,13 eurot, millest moodustab põhivõlg 5306,13 eurot ja 28.08.
4. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5884 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise ka pärast lahendi tegemist, s.o alates 29.08.
5. a 0,25 % tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8667,80 eurot. Tulenevalt käenduslepingust on kostja vastutus hageja ees piiratud 19 857,93 euroga. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4