KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-28682 Tsiviilasi V.I. hagi J.I. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.I., isikukood x, eluk. x Kostja J.I., isikukood x, eluk. x RESOLUTSIOON Rahuldada V.I. hagi. Lahutada V.I. (isikukood
- x)ja J.I. (isikukood
- x)abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx ning mille kohta koostati Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas samal päeval abieluakt nr x. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a hageja tasutud riigilõiv, mis jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud 23.07.2012 on V.I. esitanud kohtule hagiavalduse J.I. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, mille kohta koostati abieluakt nr x. Kostja lahkus aprillis 2011 tööle x, sinna pidi järgi minema kogu pere, kuid seda ei juhtunud. Kostja jäigi x , leidis seal uue elukaaslase, hagi kohaselt leidis uue elukaaslase ka hageja ise. Pooltel on ühine laps – xx xx xxxx sündinud A.I. – kelle ülalpidamiseks on kohus hageja nõudel elatise välja mõistnud tsiviilasjas nr 2-11-63202. Laps elab hagejaga, kostja on elatise otsuse pööranud täitmisele. Hageja on arvamusel, et abielulised suhted on purunenud ning selle jätkamine ei ole võimalik. Tsiviilasi nr 2-12-28682 Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud ning kohus kuulas pooled isiklikult ära. Hageja jäi 07.02.2013 kohtus toimunud ärakuulamisel oma nõude juurde ja selgitas, et ei ole sisuliselt abikaasat pärast x minekut näinud. Suheldakse harva, peamiselt telefoni või Skype teel. Hageja pöördus kostja poole abielu lahutamise sooviga juunis 2012, kuid siis selgus, et tuleb esitada hagi kohtussek, kuna kostja ei ela Eestis. Kostjaga vestles kohus 07.02.2013 telefoni teel, sest kostja ei saanud seoses töökohustustega x kohtusse ilmuda. Kostja ei vaielnud hagile vastu ja nõustus ka hageja tasutud riigilõivu hüvitamisega. Kostja märkis, et tema esitas hagi abielu lahutamiseks juba 2012. aasta esimeses pooles, kuid kohus seda ei menetlenud, elukoha registreeris ta x juba 2011.aastal. Abieluliste suhete taastamist ta enam võimalikuks ei pidanud. Hagis märgitud faktilisi asjaolusid tema lahkumise kohta ta kinnitas. Kostja kinnitusel ei ole poolte vahel vaidlusi lapse hooldusõiguse küsimustes, elatise tasumine kostja kinnitusel toimib. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled soovivad abielu lahutada ja ainsaks sisuliseks takistuseks selle tegemiseks väljaspool kohut on PkS § 64 teine lause. Selle kohaselt ei saa perekonnaseisuasutus abielu lahutada, kui vähemalt üks abielupooltest Eestis ei ela. Poolte kooselu on katkenud alates 2011.a aprillikuust, seega ligemale kaks aastat tagasi. Vaidlusi vara osas pooltel ei ole. Poolte ühine alaealine laps elab emaga Eestis ja isa suhtleb temaga vastavalt võimalustele. Lapse hooldusõiguse küsimustes vaidlust tõstatatud ei ole. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja nad elavad pikemat aega eraldi, leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kohus ei näe abielu taastamise perspektiivi. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja on palunud aga kohaldada TsMS § 164 lg 2 sätteid ja jätta menetluskulud vähemalt tasutud riigilõivu osas (07.02.2013 ärakuulamisel selgitas hageja, et tal ei ole olnud asjas muid kulutusi peal riigilõivu) kostja kanda. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus seda teha juhul, kui menetluskulude poolte kanda jätmine ei oleks õiglane. Kuna kostja hageja tasutud riigilõivu tasumisele vastu ei vaidle, tuleb see kulu tema kanda jätta. Muud kulud tuleb jätta poolte endi kanda, TsMS § 164 lg 2 sätete kohaldamine ei ole selles osas põhjendatud. Lahutuse hagi esitamiseks advokaadi kasutamiseks makstud summade väljamõistmine kostjalt olukorras, kus esmase lahutuse nõude esitas kostja ise, ei ole mõistlik. Menetluskulude kindlaksmääramist (riigilõivu väljamõistmist) saab hageja nõude 30 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist kohtule esitatava vastava avaldusega, kuigi tasutud summa (75 eurot) võib kostja hagejale tasuda ka kokkuleppel kohtusse pöördumata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 2
(2)