Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 144

2-11-17115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviil

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 14.04.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse 2377,58 eurot saamiseks. Kohus tegi 04.05.2011.a võlgnikule makseettepaneku, millele Kxxxxxxx Kxxx esitas 20.05.2011.a vastuväite. 15.06.2011.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS SEB Pank esitas 28.06.2011.a kohtule hagiavalduse Kxxxxxxx Kxxxx vastu 2271,72 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 2049,44 eurot tagastamata põhiosa, 110,82 eurot tasumata intress ja 111,46 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 05.07.2011.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagiavalduses hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 16.03.2010.a laenulepingu nr

1. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud kokkulepitud tagasimakseid nõuetekohaselt ning hageja ütles lepingu 05.04.2011.a üles. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 22 % põhivõlgnevusest ühe aasta kohta (0,060 % päevas). Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga 111,46 eurot. Alates 28.06.
2. a kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, 2 2-11-17115 et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 28.06.2011-24.10.2011 viiviste suuruseks 146,33 eurot (põhivõlg 2049,44 eurot x 0,060 % x 119 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 64,73 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 414,60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras.

§ 144p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Hageja menetluskulud summas 479,33 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 3