Obsah (4)

§ 38§ 44§ 69§ 68

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 30. novembril 2011 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-27756 Hagi ese J

§ 38

lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Riigikohus on lahendites 3-2-1-65-08 ja 3-2-1-97-10 asunud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ning märkinud, et juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamist võib

§ 38lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik.

Osundades sarnases sõnastuses kuni

1. juunini
2. a kehtinud

§ 44

lg-le 1 on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-135-02 asunud seisukohale, et huvitatud isikuteks aktsiaseltsi organite otsuste vaidlustamisel on aktsionärid, juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et juriidilise isiku organi (üldkoosolek, juhatus, nõukogu) otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Viimane põhimõte on sätestatud alates 1. juulist 2002. a kehtiva

§ 38lg-s 4.

lk 3 Hageja on seisukohal, et kuivõrd koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, on kostja nõukogu

1. juuni
2. a otsused tühised põhjusel, et selline tagajärg on seaduses otse sätestatud. ÄS § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Ka ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud ÄS § 321 lg-s
3. Nimetatud sätte kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole nähtud ette pikemat tähtaega. Osundatud sättest tuleneb, et nõukogu koosolekust ja selle päevakorrast peab selle kokkukutsuja teatama kõigile nõukogu liikmetele vähemalt üks päev ette. Käesoleval juhul ei täitnud kostja nõukogu esimees seda seaduse nõuet. Kostja põhikirja punkti 4.3.3 kohaselt on nõukogul kolm liiget. Kostja aktsionäride
4. juuli
5. a erakorralisel üldkoosolekul valiti nõukogu liikmeteks V T, M V ja R S. Nõukogu
6. aprilli
7. a koosolekul kutsuti M V nõukogu esimehe kohalt tagasi ning valiti nõukogu esimeheks R S. Nõukogu
8. juuni
9. a koosolekul osalesid nõukogu esimees R S ning nõukogu liige V T, puudus nõukogu liige M V. Nõukogu esimees ei teatanud koosolekust nõukogu liikmele M Vle ning viimane ei osalenud koosolekul ega ole sellel vastuvõetud otsuseid heaks kiitnud. Need asjaolud tingivad koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. See asjaolu, et M. V ei olnud nõukogu
10. juuni
11. a koosolekust seaduse nõuete kohaselt teavitatud, nähtub juba nõukogu koosoleku protokollist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-123-07 rõhutanud, et selleks, et iga nõukogu liige saaks oma kõiki õigusi teostada, ei piisa sellest, et nõukogu esimees või teda asendav liige teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra. Riigikohus märkis, et ÄS § 321 lg 1 nõuete täitmiseks peab nõukogu liige olema ka teate kätte saanud, sest see on suunatud kindlale isikule. Riigikohus leidis, et seejuures saab arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut.

§ 69

lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

§ 69

lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. lk 4 Kostja nõukogu 7. juuni 2011. a koosoleku protokollis on märgitud, et M. V puudus koosolekult, kuid talle oli eelnevalt väljastatud tähitud kirjaga koosoleku kutse. 30. mail 2011. a on nõukogu esimees R. S tõepoolest andnud AS Saare Kommunaal poolt AS-le Eesti Post üle tähitud kirja M Vle kättetoimetamiseks, kirja nr oli RR 17 771 162 8 EE. Kuid nimetatud tähitud kiri tagastati AS Eesti Post poolt kostjale põhjusel, et ümbrikule märgitud aadressil ei ela M V nimelist isikut. Nõukogu esimees on märkinud ümbrikule saaja M V aadressiks XXX talu XXX küla XXX vald. Tegelikult asub M V maakodu XXX valla S küla P talus. 8. juunil 2011. a tagastas Kuressaare postkontor nimetatud tähitud kirja kostjale, andes selle üle tema seaduslikule esindajale, juhatuse esimehele, J. Vle. Nimetatud kiri sisaldas nõukogu esimehe R S kirjalikku teadet M Vle selle kohta, et nõukogu koosolek toimub 7. juunil 2011. a algusega kell 8.00 Kuressaares Pikk tn 1b. Teatele olid lisatud koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud. Hageja esitab nimetatud dokumendid koos tähitud kirja ümbrikuga kohtule. Eeltoodud asjaoludel ei saanud M. V nimetatud tähitud kirjaga saadetud teadet kätte. Hagejale ei ole teada, kas üldse ja millisel aadressil saatis nõukogu esimees M. Vle samad dokumendid lihtkirjaga, nagu on märgitud nõukogu koosoleku protokollis. M. V sellist kirja kätte saanud ei ole. Veel on nõukogu koosoleku protokollis märgitud, et koosoleku kutse saadeti ka AS Saare Kommunaal e-maili aadressile ja SMS-ga. Nende väidete osas märgib hageja järgmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-07 p-s 12 leidnud, et nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast on ÄS § 321 lg 1 nõuete kohaselt teatatud, kui see teave tehti nõukogu liikmele isiklikult teatavaks või kui eemalviibijale tehtud tahteavaldus on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus märkis, et teate nõukogu koosolekust võib saata ka e-postiga, kuid sellisel viisil saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus asus seisukohale, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Hageja märgib, et M. V on vanusepensionär, kellel e-posti aadress puudub. Ta ei ole kostja töötaja, et talle saaks saata teateid kostja e-posti aadressile. Neil asjaoludel ei jõudnud kostja nõukogu esimehe poolt 30. mail 2011. a kostja e-posti aadressile saadetud teade M. Vni. M. V ei ole saanud nõukogu esimehelt ka koosoleku protokollis väidetud SMS-i koosoleku kutsega. Lisaks märgib hageja, et arvestades M. Vle tähitud kirjaga välja saadetud informatsiooni mahtu, ei ole selle saatmine SMS-ga võimalik. Neil asjaoludel rikkus kostja nõukogu esimees ÄS § 321 lg-s 1 sätestatud nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda M V suhtes, jättes talle koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teatamata. Selle tõttu ei olnud nõukogu õigustatud 7. juunil 2011. a koosolekul otsuseid vastu võtma ning tehtud otsused on tühised. lk 5 TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada nõude õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja tuginedes osundatud õigusnormidele palub hageja tuvastada kostja nõukogu 7. juuni 2011. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja tuginedes eeltoodud õigusnormidele palub hageja: 1. Tuvastada, et aktsiaseltsi Saare Kommunaal, registrikood 10276855, nõukogu 7. juuni 2011. a koosolekul vastu võetud otsused

1. a)R S määramise kohta aktsiaseltsi esindajaks õigusvaidluse pidamisel ja juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseks ning uue juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks;
2. b)J V juhatusest tagasikutsumise ja temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kohta;
3. c)M Mu juhatuse liikmeks valimise kohta ja
4. d)M Mu juhatuse esimeheks määramise kohta, on tühised. 2. Panna menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta läbi vaatamata ja menetluse lõpetada. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud ÄS § 321 lg-s 1. Nimetatud sätte kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja punkt 4.3.3 kohaselt on nõukogul kolm liiget. Kostja aktsionäride 19.07.2010. a erakorralisel üldkoosolekul valiti nõukogu liikmeteks V T, M V ja R S. Nõukogu 24.04.2011. a. koosolekul kutsuti M V nõukogu esimehe kohalt tagasi ning valiti nõukogu esimeheks R S. Hagiavalduse aluseks oleva 07.06.2011.a toimunud nõukogu koosoleku kutsus kokku ja koostas päevakorra koos otsuste eelnõudega R S. Koosolekul osalesid nõukogu esimees R S ja nõukogu liige V T, puudus nõukogu liige M V. ÄS § 321 lg 2 kohaselt on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Hageja esitatud väide, et M Vd ei oldud nõukogu 7.06.2011. a koosolekust seaduse nõuete kohaselt teavitatud ei vasta tõele, kuna M V alalise elukoha aadressiks on elanike registri andmete kohaselt märgitud X tn. XXX Kuressaare. Nimetatud aadressile saadeti ka 30.05.201l. a. Eesti Post vahendusel tähtkiri nr RR177711631 EE, mis sisaldas koosoleku kutset, päevakorda ja otsuste eelnõusid. Paralleelselt oli koosoleku kutse koos päevakorra ja otsuste eelnõudega saadetud veel ka M V ja tema pere teadaolevale suvekodu aadressile S - A talu XXX küla XXX vald, mida tõendab ka Eesti Post poolt väljastatud kviitung nr. 1481640 tähtkirjale nr RR177711628EE. lk 6 Koosoleku kutse koos päevakorra ja otsuste eelnõudega edastati ka AS Saare Kommunaal emaili aadressile skommunaal@hot.ee kindla eesmärgiga, et M V on J V abikaasa ja elukaaslane ning info toimuvast koosolekust edastatakse J V poolt vajadusel M Vle. Info koosoleku toimumisest edastati SMS-i teel igaks juhuks ka M V mobiiltelefoni numbrile XXXXXXXX, sest M Vd ei olnud võimalik juba mõned nädalad sellelt numbrilt tabada ja suusõnaliselt koosolekust teavitada nagu seda oli tehtud varasemalt nõukogu koosolekute kokkukutsumisel. Kostja esindaja on veendunud, et M Vle oli antud mõistlik aeg koosolekul osalemiseks või vähemalt teavitamiseks, et ta ei saa mingitel asjaoludel koosolekul osaleda. Tegelikult on antud hagiavalduse põhjustanud J Vle mittesobiva inimese ülesseadmine juhatuse esimehe kohale ja tulenevalt sellest ei ole ka M V tänase päevani tabatav. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Kostja nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks peab hagejal olema õiguslik huvi. Aktsiaseltsi puhul saab huvitatud isikuks olla aktsionär, juhatuse liige, nõukogu liige. Hageja J V on hageja, AS Kommunaal aktsionär 44,71 % ulatuses aktsiakapitalist. Seega on hagejal olemas õiguslik huvi. Vaidlustatud kostja nõukogu 07. juuni 2011.a. otsustega /t.l. 29/ otsustas nõukogu: 1. määrata R S aktsiaseltsi esindajaks õigusvaidluse pidamisel ja juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseks ning uue juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks; 2. kutsuda hageja J V juhatusest tagasi ja lõpetada temaga sõlmitud juhatuse liikme leping; 3. valida M M juhatuse liikmeks ja 4. määrata M M juhatuse esimeheks,

§ 38lg.

1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Sama paragrahvi lõike 2 järgi juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Hageja on seisukohal, et kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, on kostja nõukogu

1. juuni 2011.a. otsused tühised põhjusel, et selline tagajärg on seaduses otse sätestatud. ÄS § 321 lg 5 järgi, kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused lk 7 on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. AS Kommunaal /edaspidi ka aktsiaselts/ põhikirja p. 4.3.
2. kohaselt /t.l. 13/ on aktsiaseltsi nõukogu kolmeliikmeline. Aktsiaseltsi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul on
4. 2010 valitud nõukogu liikmeteks V T, M V ja R S /t.l. 17/.
6. 2011.a. nõukogu koosolekul osalesid nõukogu liikmed V T ja R S. M V koosolekust osa ei võtnud ja hageja väitel ei olnud ta koosoleku toimumisest teadlik, kuna ei viibinud oma elukohas. ÄS § 321 lg. 1 järgi toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. See tähendab, et oluline on, kas nõukogu liige M V oli päev enne koosoleku toimumist teadlik koosoleku toimumisest, e. siis teisisõnu pidi ta koosoleku teate kätte saama hiljemalt
8. 2011.a.. Äriseadustik ei reguleeri korda, kuidas tuleks nõukogu liikmele koosoleku toimumisest teatada. Küll aga on Riigikohus oma otsuses 3-2-1-123-07 asunud seisukohale, et teatamisele saab kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse ja tehingu kohta sätestatut.

§ 68lg.

1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et nõukogu koosoleku toimumisest võib nõukogu liikmetele teatada mis tahes vormis. Vähemalt ühepäevane etteteatamise aeg koosoleku toimumisest teatamiseks ja selle päevakorra teatavaks tegemine on vajalik selleks, et nõukogu liikmed oleksid teadlikud koosoleku toimumisest ja sellel arutamisele tulevatest küsimustest ja saaksid koosolekust osa võtta ja osaleda otsuste vastuvõtmisel. Seetõttu ei piisa sellest, et nõukogu esimees või teda asendav isik teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra. ÄS § 321 lg. 1 nõuete täitmiseks peab liige olema teate ka kätte saanud, sest see on suunatud kindlale isikule. Siin tuleb arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut.

§ 69lg.

1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on küll esitanud kohtule tõendid selle kohta, et teade koosoleku toimumise kohta on M Vle edastatud postiga nii aadressil XXX küla XXX vald, kui S XXX, Kurssaare, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et nõukogu liige teate ka kätte sai. Pigem vastupidikostja tunnistab, et teated tagastati saatjale. Esimese, M. V suvekodu aadressi puhul eksis saatja ka aadressiga. Tegelikult asub M. V suvekodu XXX Vallas S külas, P talus. Seega ei saanud kostja poolt edastatud teade M Vi jõuda. Ka on koosoleku teade edastatud elektronposti aadressil skommunaal@hot.ee teel , mida kasutas hageja, kuid millele tunnistaja M. V seletuse kohaselt puudus temal juurdepääs. Tunnistaja kinnitusel ei ole ta kunagi elektronkirju saatnud ega saanud. lk 8 Kohus on seisukohal, et e-postiga saadetud teate puhul kannab teate edastaja teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Kostja seda teinud ei oled. Ka on kostja saatnud SMS-i telefonil XXXXXXXX, mida M V enda kohtule antud seletuse kohaselt ei kasuta ja seetõttu ei ole ta ka teadet kätte saanud. Samuti on kostja tunnistanud, et sellel telefonil ei õnnestunud juba nädalaid M Vga kontakti saada, mis omakorda on kaudseks tõendiks selle kohta, et M V seda telefoni ei kasutanud. M V on kohtule vande all kinnitanud, et ei ole nõukogu koosoleku teadet saanud kätte enne koosoleku toimumist, kuna oli ajavahemikus, kui talle püüti teadet väljastada, algul laste juures Tas ja Saaremaale tulles läks sõbranna juurde, kuna tahtis kõigest puhata. Kostja ei ole suutnud esitada otseseid tõendeid selle kohta, et nõukogu liige M V oli koosoleku teate kätte saanud selleks ettenähtud ajal. M V enda kinnitusel sai ta koosolekust teada alles peale koosoleku toimumist, kui uuesti koju läks, sest siis ütles hageja, et teda otsitakse. Äraoleku ajal ei ole ta suhelnud ka hagejaga, kes on tema elukaaslane, sest soovis tõepoolest kõigest puhata ja sõbranna juures, mere ääres, oli tal selleks võimalus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt on teade koosoleku toimumise kohta jäänud M Vle nõuetekohaselt kätte toimetamata. M V ei viibinud sel ajal oma elukohas ja tal puudus võimalus saadetud teadete vastuvõtmiseks. Ka ei saanud kostja eeldada, et hageja toimetab teate edasi M Vle, sest puuduvad andmed selle kohta, et M. V oleks volitanud hagejat vastu võtma ja edastama talle saadetud teateid. TsMS § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on tõendamiskohustus kostjal, kes ei ole oma väiteid koosoleku teate kättetoimetamise kohta nõukogu liikmele M Vle tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selle kokkukutsumise korda, mistõttu ei olnud nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma ja sellel vastuvõetud otsused on tühised. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder