Tsiviilasi nr 2-11-26724 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja ütles õiguskaitsevahendina 11.03.2010. a avaldusega lepingu üles (tl 10). Hageja nõuab kostjalt tasumata lepingumaksete, müügikahju, kindlustuse ja müügi kulu tasumist.

§ 101

lg 1 p 1 ja 4 järgi on võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral muu hulgas õigus nõuda kohustuse täitmist ja leping üles öelda.

§ 367

lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole 2

§ 367

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja sama sätte lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingu rikkumise järgi 5164,12 eurot, millest moodustab tasumata lepingumaksed summas 332,68 eurot, müügikahju summas 4156,64 eurot, kasko kindlustus summas 62,31 eurot ja müügikulu summas 612,49 eurot. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud liisingulepingut.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on liisingulepingus kokku leppinud viivisemääras 8 % aastas. Hageja on arvestanud viivist nõuete sissenõutavaks muutumisest alates, 350 päeva eest (perioodi 16.06.

1. a kuni 06.06.
2. a eest), kokku summas 1192 eurot. Kohus leiab, et hageja on eelnimetatud perioodi eest arvestanud viivist ebaõigesti. Nimetatud perioodi eest on viivis lepingus ettenähtud määras (8 % aastas) 361,49 eurot (põhinõue 5164,12 eurot x 0,02 % x 350 päeva). Viivisenõue sellises ulatuses on põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue protsendina põhinõudest alates 07.06.
3. a. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 8 % aastas põhinõudest (5164,12 eurot) alates 07.06.
4. a kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt 87 % ulatuses. Kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab poolte menetluskulud 87 % ulatuses kostja kanda ja 13 % ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Nimetatud tähtaja jooksul tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtunik 3