Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Mxxxxx Jxxxxx kanda. Mõista välja Mxxxxx Jxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 543,24( viissada nelikümmend 1
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 31.05.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse, 5378,57 eurot, nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 18. juuliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 20.06.2011.a vastu võetud kostja ema Rxxxxx- Mxxx Jxxxxx poolt (tl 48). Kostja vastas kohtule (tl.49) ja tunnistas hagi. Kostja märgib, et ta ei ole lepingute täitmisest meelega kõrvale hoidnud, vaid ta jäi töötuks ja tal ei ole raha, mida pangale maksta. Seetõttu ta ka panga meeldetuletustele ei reageerinud- ei olnud siis ega ole ka praegu ühtki reaalselt toimivat lahendust pakkuda. Kostja elab ema pensionist. Kostja leiab, et kohtukulud võiks jagada kolmes osaks: kostja, panga ja riigi vahel, sest kui pangad ei sokutaks krediitkaarte ja muid hüvesid nii üliaktiivselt, siis ei oleks ehk olukord nii lootusetu. Süü on ka riigil, et inimesed on nii lootusetus olukorras. Kostja soovib, et pank peataks intresside arvestamise ja sõlmiks järelmaksugraafiku näiteks igakuise maksena 15 eurot. Kohus edastas kostja vastuse hagejale, hageja vastas (tl.53-54). Hageja palub teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja hagi sellega rahuldada. Hageja ei saa nõustuda kostja ettepanekuga tasuda iga kuu 15 eurot, kuna sellisel juhul oleks võla tasumise aeg 360 kuud, mis on hageja arvates ebamõistlikult pikk aeg. Hageja arvates võiks maksimaalne tasumise tähtaeg olla 60 kuud. Sel juhul tuleks kostjal tasuda vähemalt 100 eurot kuus. Kohus kostjale saadetud kirjas (tl.56-57) selgitas võlgade ümberkujundamise menetluse võimalusi, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamise võimalusi. Kohus andis kostjale tähtaja esitada avaldus nende võimaluste kasutamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kostja neid võimalusi kasutanud ei ole. Kohtul puudub võimalus jätta asjas lahend tegemata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna hageja on oma nõude põhjendanud ja tõendanud ja kostja on nõude õigeks võtnud, tuleb hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg.1, lg.3 alusel kohtuistungit pidamata. Kohus ei sekku TsMS § 4 lg.4 ettepanekute tegemisega arvestades kostja võlgade struktuuri (kokku nõue 5378,57 eurot, sellest põhiosa võlgnevus 4479.63 eurot) ja kostjale sobiva ettepaneku on hageja tagasi lükanud. 2
Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on ka tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
Viivise määraks loetakse
lg 1 kohaselt
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel kokkulepitud viivisemäärad on fikseeritud lepingu tingimustes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.