2-13-37205 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-13-37205 Tsiviilasi C. P. O. P. U. vastu 793,20 euro ja põ

§ 630

lg-le 2 kompromisslepingut kinnitava ja käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Jätta kompromissilepinguga mittehõlmatud menetluskulud poolte endi kanda.
2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada C. P. O. nr 221051497797 Swedbank pool tasutud riigilõivust, s.o riigilõiv summas 62 (kuuskümmend kaks) eurot 50 senti. Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 18.11.2013 kell 16.
3. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud 18.11.2013 on Põlva kohtumajale esitatud kirjalik kompromissileping, mis on sõlmitud 25.10.2013 hageja lepingulise esindaja ning kostja P. U. -J. vahel. Nimetatud lepingus taotletakse menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb hageja esindaja tasutud riigilõivust poole – 62,50 euro – tagastamist C. P. O. nr 221051497797 Swedbank seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega. Kohtu põhjendus

§ 430

lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430lg 7 järgi võib olla kompromiss tingimuslik.

Kompromissilepingu järgi on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud 2

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. C. P. O. hagiavalduse esitamisel 09.08.

1. a tasunud 175 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank. Kuna pärast nõude vähendamist vähenes lisaks hagihinnale ka hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv, tagastati hagejale tema avalduse alusel Tartu Maakohtu 26.08.2013 määrusega enam tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega on antud tsiviilasjas vähendatud nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 125 eurot. Kuna pooled on 25.10.
2. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb tasutud riigilõivust tagastada 62,50 (125:2) eurot hageja arvelduskontole (nr 221051497797 Swedbank)

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

Kompromissis märgitud määruskaebuse esitamise õigusest loobumine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 661lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 3