lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 2 Pooled on sõlminud 09.12.2013.a toimunud kohtuistungil kompromissi ning avaldanud selle kohtuistungil. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Poolte vahel on võlaõiguslik suhe, s.t. võlasuhe, mida nii hagejal kui ka kostjal on õigus käsutada - sõlmida selle raames kokkuleppeid, kasutada õigusi ja võtta kohustusi. Kohtuistungil 09.detsembril pooled avaldasid oma seisukohti, toimus arutelu ja väidete esitamine. Toimunud arutelu ja sisuliste väidete alusel saab kohus teha järelduse, et poolte tegelik tahe ja arusaamine nendevahelisest võlasuhtest vastab kompromissis väljendatule. Seega on kohtule ette kantud kompromiss poolte tahte väljendus. Praegusel juhul on pooled võlasuhte lahendamiseks sõlminud kompromissi. Kohus kinnitab kompromissi ja
lg 1 alusel lõpetab asja menetluse.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja on avaldanud kohtuistungil, et loobuvad edasikaebevõimalusest.
lg 4 sätestab: Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik välistada määruskaebuse esitamise õigus, kuna pooled on avaldanud tahet loobuda määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulude jaotus
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust. Muude menetluskulude osas pooled kokku ei ole leppinud. Hageja taotles menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 13.05.2013.a summas 45 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369, ja selgituseks on märkinud „Avalduse esitamise eest Txxxxx Rxxxxxx, 37712042771 vastu“ (tl. 4) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 23.08.2013.a summas 15 eurot (tl. 33). Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et
Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.