lg 1 p 1); 2) puudus hagejate selgelt väljendatud nõue (
Hagiavalduses oli märgitud, et nõutakse elatist miinimumsummas. Samas oli märgitud, et nõuetakse elatist vähemalt 165 eurot (mis ei ole seadusest tuleneb miinimumsumma) kuus lapse kohta. Seega ei olnud üheselt selge hageja nõue. Ka ei olnud hagis märgitud, mis ajast alates ja mis ajani kostjalt elatist nõuetakse. 3) hagi olid märkimata faktilised asjaolud (
lg 1 p 6 ja § 363 lg 1 p 2), s.o kas kostja ei ole üldse andnud elatist või on ta seda teinud ebapiisavalt või ebaregulaarselt. 4) hagiavaldusel puudus R. R. allkiri või viimase volikiri enda esindamiseks K. R. poolt (
Seega peab R. R. ise hagi allkirjastama või andma vastava volikirja K. R. enda esindamiseks. 5) puudus tõend, et R. R. täisealiseks saamise ajal jätkas põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (
Katrin ja R. R. on Tartu Maakohtu 07.08.
lg 1 p-d 9 ja 12 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hagejad pidid kõrvaldama kõik Tartu Maakohtu 07.08.
Eeltoodud asjaoludel tuleb elatise hagi menetlusse võtmisest keelduda ja lugeda see tagastatuks K. R. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.