lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 09. november 2012 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-28161 Hagi ese BIG

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu.

§ 396

lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Vastavalt sõlmitud lepingule nr 0601292/27kt ja kokkulepetele on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled, teades oma õiguseid ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Alates detsember 2009.a. on kostja rikkunud pooltevahelise lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas, lähtuvalt kohtueelses menetluses kogutud andmetest on hageja seisukohal, et kostjapoolne rikkumine on olnud teadlik ja pahatahtlik. lk 3 Samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingule ning ka

§-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Lepingu üldtingimuste p 9 kohaselt on selleks kõik asjaolud, mis võivad takistada lepingu nõuetekohast täitmist. Mõistlikult eeldades on selliseks asjaoluks iga põhjus, mis takistab või muudab võimatuks lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise, st eelkõige kostja maksevõimega, kontaktandmete muutmisega jms seotud info. Kostja maksevõimet mõjutavate asjaolude teadmise vajadus ja selle info olulisus on hageja hinnangul, arvestades laenulepingu üldist olemust ja eesmärki üheselt arusaadav ning põhjendatud. Ühtlasi tuleb nimetatud teave kostja poolt esitada ausalt, koheselt ning selle kohustuse täitmata jätmisega seotud kahju tekkimise osas kannab vastustust kostja.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingulises suhtes ei saa eeldada, et lepingu üks pool peaks aktsepteerima tema lepinguliste õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjalt

§ 101

lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2.2.2. Lepingu ülesütlemine

§ 416

lg 1 ning üldtingimuste p 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 08.06.2010.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 8.07.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 183 130,51 krooni tasumist, millest 147068,16 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 31900,75 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1473,44 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2 600 krooni eelnevalt tekkinud võla sissenõudega seotud kulu ja 88,16 krooni viivis.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud lk 4 kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis. 2.2.3 Hageja nõude sisu

1. Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 9 399,37 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
2. Intress Kokkulepe nr 4 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,57% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 2038,83 eurot.
3. Võla sissenõudmisega seotud kulud

§ 113

lg-s 5 on sätestatud, et võlausaldajal on võlgnikult õigus nõuda viivitusega seotud mõistlikke võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nende hüvitamine toimub viivise maksmisest sõltumatult. Üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hageja majandustegevuse lahutamatuks osaks ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel tekkivate kulutuste tegemine, need on hageja jaoks ettenägematud. Hageja tavapärases majandustegevuses on laenu ülalpidamise kulu seotud laenu väljaandmiseks vajaliku ressursi ja laenu halduse kuluga, mille katteallikaks on intress. Lepingu rikkumise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on soodustada lepingu kohast täitmist ning kindlasti on viivisel ka preventiivne eesmärk – nimelt hoida ära lepingu rikkumine. Seega ei ole võla sissenõudmisega seotud kulud kaetavad intressi ja viivisega, kuna need ei sisalda hüvitist hageja poolt võla sissenõudmiseks tehtavatele täiendavatele pingutustele. Tuleb rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulu tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega kostjapoolsest lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamine, selleks et taastada olukord, milles oleks hageja juhul, kui lepingut ei oleks kostja poolt rikutud. Hageja oli antud lepinguga seoses sunnitud nimetatud kulusid tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kulutuste tegemise õiguse näeb seadusandja ette lepingu rikkumise tagajärgede kehtestamiseks ning need on seotud ainult antud konkreetse kostja lepingu rikkumisega. Seega saab kostja selliste kulude tekkimist ette näha ning peab lepingu rikkumisel nende tekkimise ning hüvitamise kohustusega arvestama. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 166,16 eurot kostjale 28.12.2009, 28.01.2010, 02.03.2010 ja 27.05.2010 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 08.06.2010.a. saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 8.07.2010 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 166,16 eurot. 4. Lepingu sõlmimise tasu Kokkulepe nr 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 94,17 eurot lepingu sõlmimise lk 5 tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 94,17 eurot. 5. Viivis

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkulepe nr 4 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 25,57% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavus (

§ 105

). Lepingu ülesütlemisel 8.07.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 5,63 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 9 399,37 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 25,57% võlgnetavalt summalt aastas (viivise arvestus lisatud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 18.07.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4 884,90 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.07.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,57% tagastamata krediidisummalt aastas. 3.

1. Menetluskulud 3.
2. Hagihind ja riigilõiv TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, kui hagiavalduses nõutakse viivist TsMS § 367 alusel, liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (TsMS § 133 lg 2). Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 18 986,85 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt Riigilõivuseaduse lisale 1, mille järgi on hagihinna puhul kuni 20 000 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 650 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 650 eurot. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on avaldusele lisatud. 3.
3. Õigusabikulud Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve nr 537 summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses (arve ja tasumist kinnitav maksekorraldus hagiavaldusele lk 6 lisatud). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista hagiavalduses toodud nõuete olemasolu hageja poolt toodud mahus. Kostja nõustub, et:
4. tagastamata krediidisumma on 9399,37 eurot
5. sissenõutavaks on muutunud tasumata intress summas 2038,83 eurot
6. sissenõutav on lepingu sõlmimise tasu 94,17 eurot Kostja ei nõustu:
7. võla sissenõudmiskuludega summas 166,16 eurot
8. sissenõutavaks muutunud viivistega 4884,90 eurot
9. viiviste nõudega alates 19.07.2012 kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni 25,57 % krediidisummalt aastas
10. Sissenõutavaks muutunud viivised: Tarbijakrediidilepingu kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda peale seda, kui kostja on 3 kuud makseviivituses. Kostja leiab, et hageja on käitunud hea usu vastaselt ning viivitanud lepingu lõpetamisega ja võla sissenõudmisega kostjalt. Hageja on lepingu ülesütlemise teates nimetanud võla tasumise tähtajaks 18.07.2010, millest oli hagi esitamise hetkeks möödunud kaks aastat. Samuti on hageja nimetatud dokumendis hoiatanud, et 19.07.2010 edastatakse võla menetlemine inkassofirmale ning alustatakse kohtu-, täite- või pankrotimenetlust. Samas ei ole hageja seda teinud. Samuti ei ole hageja perioodil 19.07.2010-18.07.2012 teinud kostjale ettepanekut olukorra lahendamiseks. Hageja esindaja poolt esitatud arve nr. 537 kohaselt on näha, et võlgnevuse menetlemist on alustatud alles
11. aastal. TsÜS § 138 lg 1 ja

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Samuti ei tohi oma õigusi kohaldades tekitada kahju teisele poolele. Hageja on viivitanud põhjendamatult hagi esitamisega kaks aastat. Sellest tulenevalt on hageja poolt esitatud viivise summa kasvanud sisuliselt 52% suuruseks põhivõlalt. Kostja leiab, et selline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ning seega on hageja esitatud viivise summa ebamõistlikult suur.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise on põhjustanud tema enda tegu või temast tulenev asjaolu. Hageja on lepingu ülesütlemisavalduses esitanud väite, et 19.07.2010 alustatakse õiguskaitsevahendite kasutamist, kuid ei ole seda teinud kahe aasta jooksul. Seega on olukorra, kus võlgnevusest tulenevad viivised on suurenenud 52%-ni tagastamata krediidisummast, tekitatud hageja enda poolt. Kostja leiab, et vastavalt ülesütlemisteatele ning hea usu põhimõttele oleks hageja pidanud mõistliku aja jooksul esitama hagiavalduse. Võttes aluseks hageja esindaja poolt esitatud tõendid, on näha, et Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (BVSK) poolt esitatud arve nr. 537 alusel on teostatud käesoleva hagi aluseks oleva nõude analüüs ning selle arve esitamise kuupäevaks on 25.04.2012. Selle analüüsi tulemusena on esitatud hagi 18.07.2012, ehk siis 3 kuud peale analüüsi teostamist. Seega võib kostja arvates pidada mõistlikuks ajaks siinkohal 3 kuud hagi esitamiseks üleütlemisteates mainitud võla tasumise täiendavast kuupäevast (18.07.2010). Hagi esitamise kuupäevaks võiks lugeda lk 7 19.10.2010 ning seetõttu ei oleks õigustatud viiviste esitamine ajavahemiku 19.10.2010 – 18.07.2012 eest.

§ 113

lg 8 ja

§ 162

koosmõjul on kostjal õigus taotleda ebamõistlikult suure viivise vähendamist arvestades teise lepingupoole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Hageja on majandustegevuses osalev isik ning tema majandustegevuse põhiliseks sissetulekuks on väljastatavate krediidisummadelt saadav intress. Viiviste eesmärk ei ole teenida omakorda kasumit. Viivise eesmärgiks on distsiplineerida laenusaajat täitma oma kohustusi ning see ei tohiks muutuda omaette kohustuseks ja eraldi tuluallikaks laenuandjale. Poolte majandusliku seisukorda arvestades ei saa hageja huvid hetkel üles kaaluda kostja huve, kuna kostja majanduslik seisund on äärmiselt halb ning tema igakuine sissetulek on keskmiselt 432,65 eurot kuus netotasuna (LISA 1). Kostja makseraskused on tekkinud töökoha kaotusest ning võimetusega leida piisava sissetulekuga tööd. Kostjal puudub realiseeritav vara. Kostjal on kaks ülalpeetavat. Kostjal on äärmiselt keeruline tasuda nii krediidisummat, kui ka intressi, rääkimata hageja tegevusetuse tagajärjel ebamõistlikult suureks muutunud viivist. Hageja tegevusetuse tagajärjel kogunenud viivise summa on selgelt kostjat kahjustav ning ebamõistlik.

1. Võla sissenõudmiskulud Võla sissenõudmise kulude nõude puhul soovib hageja välja nõuda kahju, mis on tekkinud võla sissenõudmisega. Kahjunõudeid saab aga esitada juhul, kui viivis ei kata kogu kahju. Samuti peavad võla sissenõudmisega seonduvad kulud olema vajalikud ja põhjendatud ega saa sõltuda hageja ühepoolselt kehtestatud hinnakirjast. Hinnakirja kirjaedastustariifid on ebamõistlikult kõrged, arvestades postiteenuste hinda. Lähtudes hageja majandus- ja kutsetegevusest võib eeldada, et tegemist on igapäevaste toimingutega ning selliste kirjade saatmine on korduv tegevus, mida on võimalik optimeerida, siis leiab kostja, et sellise kirja õigustatud kuluks ei tohiks olla rohkem, kui 3 eurot kirja kohta, kui tegemist on tähitud kirjaga ja mitte rohkem, kui 1,5 eurot kui tegemist on lihtkirjaga. Kostjale on selgusetu sissenõudekulude arvutamine. Hageja väidab, et sissenõudekulud on 116,16 eurot, mis on hageja poolt viidatud 6 dokumendi saatmiskulud. Hageja on oma võlateatistes märkinud, et iga meeldetuletuste edastamise kulu on 400 kr. Samas hageja poolt kohtule esitatud hinnakirja kohaselt on esimene kiri 100 kr, iga järgnev 200 kr., ülesütlemisteade 400 kr. Hageja poolt esitatud kirjade summa oleks hinnakirja järgi:
2. Esimene kiri 28.12.2009 100 kr
3. Teine, kolmas ja neljas kiri 3 x 200 kr 600 kr
4. Üleütlemishoiatus 08.06.2012 200 kr
5. Ülesütlemisavaldus 400 kr. KOKKU: 1300 kr. Eesti Panga vahetuskursi järgi arvutatakse eesti kroonides toodud summad peale 01.01.2011 eurodeks kursiga 15,6466:
6. See teeb sissenõudmisekuludeks 1300/15,6466 = 83,08 eurot, mitte 116,16 eurot. Kuna sissenõude kulud peavad olema õigustatud ning hädavajalikud, siis leiab kostja, et hageja on esitanud vähemalt kaks ülearust kirja – kolmas ja neljas hoiatuskiri 02.03.2010 ja 27.05.
7. Märtsis 2010 oli kostja hilinenud vähemalt 3 kuu maksega või selle olulise osaga ning hageja oleks pidanud lepingu lõpetama, et mitte tekitada endale järjest suurenevaid kulutusi, mida hiljem oleks võimalik kostjalt sisse nõuda. Käesoleval juhul on hageja käitunud pahauskselt ning esitanud ebavajlikke teatiseid. lk 8 02.03.2010 saadetud teatis oleks pidanud olema lepingu ülesütlemishoiatus ning seejärel juba lepingu ülesütlemisteade. Kui hageja oleks järginud

§ 6lg-s 1 sätestatust, oleks sissenõudekuludeks: 1.

3. Esimene kiri 28.12.2009 Teine kiri 28.01.2010 Ülesütlemishoiatus 02.03.2012 Ülesütlemisteade - 100 kr - 200 kr - 200 kr - 400 kr. KOKKU: 900 kr ehk 57,52 eurot. Nagu kostja on eelnevalt viidanud, on selliste kirjade edastamine hageja igapäevane ning trafaretne tegevus. Võrreldes kirjade sisu, on need identsed v.a. summad. On selge, et esimese kirja koostamisel tehti samapalju tööd, kui teise kirja puhul. Kostja leiab, et lisandunud 100% hind võrreldes esimese kirjaga ei ole õigustatud kulutus. Seega tuleks lõplikuks sissenõudmisega seonduvateks kuludeks lugeda:
4. Kirjad 28.12.2009, 28.01.2012 100 kr
5. Ülesütlemishoiatus 08.06.2012 200 kr
6. Ülesütlemisteade 08.07.2012 400 kr. KOKKU: 700 kr ehk 44,74 eurot
7. Viiviste nõue krediidisumma täieliku tagastamiseni Kostja 2012 aasta keskmine igakuine netosissetulek on olnud 432,65 eurot (LISA 1). Kostjal on probleemne ka põhinõudest tulenevate kohustuste täitmine. Kui siia lisanduvad veel viivised tasumata krediidisummalt, on see selgelt kostjat ebamõistlikult kahjustav.

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 ja § 140 alusel on kohustatud isikul õigus taotleda viivise määra vähendamist, mis ei välista ka viiviste määra mitterakendamist.

1. Menetluskulud Kuigi hageja on hagiavalduses märkinud, et tema põhiliseks majandustegevuseks ei ole krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmine, on hageja esindaja tööandja BVSK hageja ainuomandis, mida kinnitab Äriregistris avalikult saadaolev informatsioon (LISA 2). Nimetatud ettevõtte tegevusalaks on märgitud Äriregistris “inkassoteenus ja krediidiinfo” (EMTAK 2008 – 82911). Tegemist on ÄS § 6 lg 1 mõistes ema- ja tütarettevõttega ning ÄS § 6 lg 3 kohaselt kontserniga. Kui seaduses puudub otseselt vastav seadusenorm, tuleb kasutada analoogiat. Äriseadustik ja töölepinguseadus ei reguleeri otseselt samasse kontserni kuuluvate ettevõtete töötajate suhteid emaettevõttega. TuMS § 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustustelt. TuMS § 48 lg 6 kohaselt (“Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult”) on seaduseandja võrdustanud samasse kontserni kuuluvate tütarettevõtete töötajad emaettevõtte töötajatega läbi erisoodustuste maksustamise. Seega on kostja arvates tegemist hageja esindaja näol tegemist hageja töötajaga ning TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seonduvatest kuludest vaid sõidukulud. lk 9 Kostja palub menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte kanda Kostja on nõus kirjaliku menetlusega Kostja on esitanud hageja esindajale kompromissettepaneku ning arvab, et asi on võimalik lahendada kokkuleppe teel. Eeltoodust tulenevalt kostja:
2. palub mitte rahuldada hageja nõuet võla sissenõudekulude osas hageja esitatud summas
3. palub vähendada viivise määra tagasiulatuvalt 12%-ni aastas tasumata krediidisummalt
4. palub lugeda õigustatuks viivise nõue ajavahemiku 08.07.2010-08.10.2010 eest.
5. palub vähendada viivist 4596,65 euro võrra ning mõista viivisena välja hageja kasuks 288,25 euro
6. palub mitte rakendada viivise tasumist alates 19.07.2102 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
7. palub mitte arvestada menetluskulude suuruse määramisel Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt hagejale esitatud arveid ning esindaja poolt tehtud kulutusi KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Hageja ja kostja T Š sõlmisid 23.09.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0601292/27kt (edaspidi leping, t.l. 8), mida on muudetud nelja

§ 113

lg 5 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on sissenõudmise kuluna käsitlenud kuue dokumendi /t.l. 38-43/saatmiskulu summas 116,16 eurot. Hageja leiab, et oli sunnitud nimetatud kulutused tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on vajaliku, mõistlikud ja põhjendatud. Kulude alusena esitas hageja enda hinnakirja /t.l. 44/. Kostja nõustus sissenõudmise kuluga summas 44,74 €. Kuna hageja endapoolseid tegelikke kulutusi tõendanud ei ole rahuldab kohus nõude kostja poolt õigeks võetud ulatuses.44,74 €. lk 10 Ka on poolte vahel vaidlus sissenõutavaks muutunud viivise suuruse üle.

§ 113

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lõike 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162lg.

1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

§ 425lg.

1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Hageja on kinnitanud, et tegemist on tarbijakrediidi lepinguga, mille puhul viivise väljamõistmine kõrgemas määras kui

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määr.

Hageja leiab samas, et

§ 113lg.

1 lubab sisse nõuda viivise ka lepingus ettenähtud määras. Kohus ei nõustu hagejaga ja leiab, et tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kõne alla viivise väljamõistmine

§ 113lg.

1 sätestatud määras, mis

§ 94

järgi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. Juulit kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on pooled leppinud viivise määraks 25,57 % aastas, mis oluliselt ületab seaduses ettenähtud viivisemäära. Lepingu ütles hageja üles
5. Hagi kohtusse esitati alles
6. aastal. Hageja selline viivitus on toonud kaasa viivise olulise suurenemise. Kohus on seisukohal, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis peaks katma hageja võimaliku kahju seoses võla sissenõudmisega ja viivise väljamõistmine kostjalt jätkuvalt, protsendina põhinõudest kuni nõude kohase täitmiseni, ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisel. Kohus võtab viivise arvestamisel ja väljamõistmisel arvesse lepingupoole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja varaline seisund on raske ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, peab kohus põhjendatuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist poole võrra ja mõistab hagejalt välja viivise summas 2442,45 € ja jätab välja mõistmata viivise etteulatuvalt. Kohus, lähtudes kostja majanduslikust seisundist, leiab, et viivise väljamõistmine hageja poolt nõutud määras, asetaks kostja olukorda, milles tal ei oleks võimalik säilitada enda jaoks minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Ka ei ole hageja tõendanud temal kahju tekkimist ulatuses, mida ei kataks kohtu poolt välja mõistetav viivis. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuna hageja on hagi esitamisega ilmselgelt venitanud, millega on oluliselt suurenenud viivis, võib öelda, et viivise nõue selles suuruses on kostja suhtes ebaõiglane ja hea usu põhimõtte vastane. lk 11 Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohtunik: Külli Mõlder