Obsah (5)

§ 222§ 227§ 426§ 168§ 150

2-12-18644 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 20.mai 2013, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-18644 Tsiviilasja hind 409,69 € Menetlus

) § 423 lg 1 p 9 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 222

lg 1 p-st 1 tulenevalt õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki toiminguid, sh hagi või muu avalduse esitamine. Käesolevas asjas on Marju Mäe hagi esitanud korteriühistu KÜ Supeluse 9 nimel. Korteriühistu kui juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks on juhatus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1). KÜ Supeluse 9 põhikirja punkti 5.10.

1. kohaselt on juhatuse pädevuses korteriühistu huvide esindamine kohtus ja selleks vajadusel spetsialisti palkamine. Põhikirja punktidest 5.
2. ja 5.2.
3. nähtuvalt on juhatuse valimine üldkoosoleku pädevuses ning juhatus valitakse ametisse üheks aastaks kolme liikmelisena. TsÜS § 125 lg 1 kohaselt seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 11 sätestab, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Eelnevast tulenevalt on KÜ Supeluse 9 juhatuse seadusest tulenev esindusõigus tähtajaline. Vaidlust ei ole, et viimati valis KÜ Supeluse 9 üldkoosolek juhatust 2011.a jaanuaris. Eeltoodust tulenevalt puudus M. Mäel korteriühistu esindamise õigus nii 11.05.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, kui 08.09.2012 hagiavalduse esitamise ajal. M. Mäe soovib oma esindusõigust tõendada ühistu liikmete volikirjadega. Seejuures annavad ühistu liikmed volikirjades M. Mäele volituse esindada korteriühistut, mitte volikirja andnud ühistu liiget. Korteriühistu liikmetel, kes ei ole juhatuse liikmed, ei ole pädevust anda volikirju korteriühistu esindamiseks. KÜ Supeluse 9 põhikiri ei näe samuti ette võimalust üldkoosoleku läbiviimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks näiteks elektrooniliselt, mistõttu ei ole (digi)allkirjastatud volikirjad käsitatavad juhatuse liikme valimise tahteavaldustena. Lisaks on N. L’i volikiri allkirjastamata. Seega ei tõenda esitatud volikirjad M. Mäel esindusõiguse olemasolu.

§ 227

lg 5 sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Üldkoosolek ei ole siiani M. Mäele juhatuse liikme volitusi andnud ega vastu võtnud otsust M. Mäe poolt hagi esitamise tagantjärele heaks kiitmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hagi käbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426

lg 1).

§ 168

lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu kohus tühistab asjas 3.juunile 2013 määratud kohtuistungi. Heli Käpp Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ 2